Siseministeeriumis on valminud nimeseaduse muutmise eelnõu, kuhu on lisatud võimalus vahetada nime Eesti ühiskonda lõimumise huvides.
“Praktika näitab, et inimesed soovivad tihtipeale oma nime eestipärasemaks muuta, kuna leitakse, et see aitab ühiskonda integreerumisele kaasa,” selgitas Delfile seadusemuudatuse tagamaid regionaalminister Siim-Valmar Kiisler.
Kiisleri hinnangul on küsimus selles, kuidas riik peaks suhtuma nendesse inimestesse, kes on otsustanud nime eestistada. “Leian, et siin on igati mõistlik inimestele vastu tulla ja sellised otsused peaks olema riigi poolt tervitatavad,” märkis Kiisler.
Nimeseaduse muutmisel ei lihtsustata lõimumisega seoses mitte nime muutmise menetlusprotseduuri, vaid seadusesse lisatakse üks võimalik põhjendus, mille alusel saab edaspidi nime muutmist taotleda.
Praegu kehtivas seaduses on toodud kaheksa nimevahetamise põhjust. Uut perekonnanime saab taotleda näiteks juhul, kui vana on keeruline ega ühildu kirjapildi või häälduse poolest eesti keelega.
Seadusega määratud põhjuseks võib olla ka soov kaitsta oma nime, kui sama nime ja sünniajaga inimesi on mitu.
Samuti on nimevahetuse põhjuseks praeguses seaduses toodud soov säilitada oma vanemate või vanavanemate perekonnanime. Seda sätet täiendab uus eelnõu kolmanda põlve esivanema perekonnanimega, sest paljud soovivad vanavanaisa või -ema nime.
Lisaks on kehtivas nimeseaduses kirjas “muu mõjuv põhjus, mida regionaalminister peab küllaldaseks” Just selle muu põhjuse alusel on inimesed seni võõrapäraste nimede muutmist taotlenud. “Arvan, et soov lõimuda peaks põhjusena olema samuti seaduses sätestatud,” kinnitas Kiisler.
Nime vahetatakse väga isiklikel põhjustel, näiteks sooviga vältida nimest tulenevat majanduslikku või sotsiaalset kahju.