www.DELFI.ee
Vao pagulaskeskusFoto: Priit Simson
On oluline eristada Euroopa Komisjoni poolt määratud nn "kvoodipagulasi", kellest igapäevaselt meedias räägitakse, ning neid varjupaigataotlejaid, keda igal aastal ligikaudu sada Eestisse jõuab. Just viimaste arv on oluliselt kasvanud: augusti lõpu seisuga on Eesti pakkunud rahvusvahelist kaitset juba 144 inimesele.
Arvestades, et augustikuuks on varjupaigataotlejate arv pea sama suur, kui eelmise aasta peale kokku, eraldas valitsus sotsiaalministeeriumile lisakuludeks reservfondist 303 278 eurot.
Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Malle Aleksius ütles, et lisaraha puudutab ainult tavapärast rännet, mitte neid veel saabumata pagulasi, kes Euroopa Komisjoni kvootide alusel Eestisse tulevad. Kui igal aastal jõuab omapäi Eestisse sadakond varjupaigataotlejat, siis sel aastal on selleks arvuks aga juba 144.
"Lisakulud tulenevad olukorrast, kus tavapärane varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate arv on Eestis võrreldes varasemate aastatega oluliselt suurenenud. Eelkõige on põhjuseks kriisid Ukrainas, Süürias, aga ka näiteks Sudaanis ja mujal," märkis Aleksius.
2013. aastal taotles Eestist varjupaika 97, 2014. aastal 147 inimest ja käesoleva aasta 31. augusti seisuga on varjupaigataotlejaid olnud juba 144. Politsei- ja piirivalveamet on prognoosinud, et 2015. aastal võib varjupaigataotlejate arv ületada 200 piiri.
"Meil puudub reaalne võimalus varjupaigataotlejate arvu kontrollida või suunata. Kohustus on vastu võtta kõik Eestilt varjupaika taotlevad inimesed. Sarnaselt varjupaigataotlejate arvule on suurenenud ka nende inimeste arv, kelle puhul on tuvastatud kaitse vajadus - kellele on antud rahvusvaheline kaitse ehk pagulase staatus," täpsustas sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Malle Aleksius.
2013. aastal anti rahvusvaheline kaitse seitsmele, 2014. aastal 20-le ja 2015. aasta 31. augusti seisuga 49 välismaalasele. Täiendav rahaliste vahendite taotlus on tehtud 90-ne varjupaigataotleja ja 15-ne rahvusvahelise kaitse saaja kohta.
