Eda Sepp
See oli enam kui 20 aastat tagasi, Nõukogude Liidu lõpuaastail, kui Eesti Muinsuskaitse Seltsi Sõbrad (EMSS) olid Torontos ajakirjanduses päevakorras. Enne taasiseseisvumist 1991. a olime, koos teiste Väliseesti Muinsuskaitse Seltsidega (VMS), ülemaailmselt kindlasti üks olulisemaid organisatsioone, kes rahaliselt abistas Eestit. Eestisse läks mitmesaja tuhande dollari eest vajalikke materjale, mida Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal polnud võimalik saada ja ka mitte otse saata, sest see oleks konfiskeeritud N. Liidu ühispatta. Iseseisvumise ajal oli palju heldeid annetajaid, Torontos isegi neid, kes lahkelt annetasid $1000 ja rohkemgi.
VMSi mandaat oli - sinna kuulus ka EMSS – et raha ei saadetud otse Eestisse, vaid Soome, kus meil oli esindaja Eva Lille (hiljem Soome Kultuuriatašee Eestis), keda usaldasime ja keda oli soovitanud Trivimi Velliste, selleaegne Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) esimees ja asutaja. Soomes osteti vajalikke materjale, näiteks paberit EMSi trükisteks, magnetofone mälestuste kogumiseks, paljundusmasinaid, kirjutamistarbeid ja muud, mida EMS vajas rahvuslikuks tegevuseks.
EMSSil Torontos oli ka nn “kirikutöö fond”, mille summad laekusid Peetri kiriku kaudu ja olid tulumaksuvabad, kuid suunatud Eesti kirikute restaureerimiseks ja taastamiseks. Seda korraldas Peetri koguduse nõukogu esimees Andres Tork. Kirikutöö fondi kaudu saadud raha läks Rootsi VMSi, kus oli vastav ekspertiis ja kontakt Eesti restaureerijatega.
EMSSi aktiivne tegevus lõppes Eesti taasiseseisvumisega, sest siis ei olnud enam vaja toetusi saata Soome kaudu, seda sai teha otse. Samas vaibus ka Eestis EMSi aktiivne tegevus ja algas poliitiline iseseisvuse taastamine. Praegu on Torontos EMSSil olemas umbes $12,000, millest suur osa on kirikutöö fondis. Otsustasime selle anda Saaremaa Pöide kiriku restaureerimiseks, kuna kirik on üks vanematest Eestis ja haruldane näide keskaegsest kindluskirikutest. Kiriku hoone on olukorras, mis vajab kõige rohkem abi, et üldse säilida. Sellest kirjutame edaspidi.
EMSS on vanim VMSi kuuluvatest organisatsioonidest. Meil on ka erinev nimi, kuna olime asutatud enne teisi ja hoidsime esialgse nimetuse. Alguse sai selts Trivimi Velliste telefonikõnest Rein Taageperale, kus ta palus EMSile abi. Taagepera helistas Henno Sillastele, kelle pool oli juhuslikult väike seltskond koos. Otsustati kohe tegutseda ja luua EMSi sõprade organisatsioon. EMSS asutati 27. mail 1988, 264 Seaton Streetil. 24 asutajaliiget jäädvustasid oma allkirjad kell 9 õhtul, dokument on säilinud, saadeti ka faksiga Trivimi Vellistele Eestisse. Kirjas on: “Toronto koondise Eesti Muinsukaitse Seltsi Sõbrad asutatakse Muinsuskaitse Seltsi aksioonide toetamiseks” ja allkirjad, nende hulgas ka kirjanikud Eestist Viivi Luik ja Jaak Jõerüüt (praegune diplomaat) ning USAst Mana toimetaja Hellar Grabbi. Juhatusse valiti Heino Jõe, Helge Kurm, Eda Sepp, Henno Sillaste ja Lembit Soots. Asjaajamise kuludeks pandi kokku $142.00. Esimeheks valiti Lembit Soots, kelle aktiivne eestvedamine organisatsiooni edasisel korraldamisel oli hindamatu. Ametlik asutamine toimus 9. novembril 1988, siis hakati võtma vastu liikmeid, neid oli palju. Juhatusse valiti veel Ants Puust ja Avo Kittask. Konsultatiivses nõuandvas kogus oli 12 liiget: Karl Aun, Silva Meema, Oscar Müllerbeck, Laas Leivat, Vaike Rannu, Jaan Roos, Andres Taul, Kaja Telmet, Roman Toi, Endel Tulving, Olev Träss ja Johannes Vihma. Selleks ajaks oli EMSSile laekunud 32,151.19, peamiselt annetustest, liikmemaksudest ning videofilmide müügist ja näitamistest. Detsembris teatas Lembit Soots, et 11 liiget on annetanud vähemalt $1000 ja 24 üle $500. Peamine raha tuligi annetustest, kuid EMS saatis meile Eesti sündmustest videosalvestusi. Korraldasime nende näitamisõhtuid Toronto ülikoolis ning hiljem paljundasime neid ja müüsime. Videolintide levitamisega sai siinne pagulusühiskond otsest visuaalset informatsiooni Eesti sündmustest. Juba suvel 1988 tõid Eda Sepp ja Lembit Soots Eestist seitsme tunni kestvusega videofilme murrangulistest sündmustest, nende hulgas “öölaulupeost” laululaval, Eesti lippude väljatoomisest, Vabadussõja monumentide taastamisest jne. Nende näitamise ja levitamisega sai siinne ühiskond otsest ja kiiret informatsiooni Eesti sündmustest, mis muutis ka arusaamisi kodumaast. Samal aastal kutsusime Torontosse Trivimi Velliste ja hiljem EMSi ajalookomisjoni esimehe Mart Laari otsest informatsiooni jagama. Märtsis 1989 korraldas juhatuse liige Avo Kittask tulukontserdi Lõuna Floridas EMSi toetuseks. Suvel 1989. a organiseeris Eda Sepp 20 kanada-eesti noore osavõttu Muinsuskaitse Malevast Eestis, kus noored olid arheoloogilistel väljakaevamistel, restaureerimistel ja mälestuste kogumisel koos Eesti noortega. Need on vaid mõningad sündmused EMSSi aktiivsest tegevusest algaastail.
EMSS annab oma tegevusest alles oleva rahasumma pidulikult üle Tartu College’is [b]laupäeval, 9. mail kell 5 õhtul toimuval päevakohasel sündmusel (jälgige reklaami Eesti Elus). Üritus toimub koostöös Eesti Saatkonnaga Ottawas ja VEMUga. Näidatakse filmi “Pöide, vaikiv tunnistaja”, mille stsenaristid Margit ja Juhan Kilumets (intervjuu M. ja J. Kilumetsaga EE # 11, 20.03.2015) tulevad filmi esitamiseks Torontosse. Margit Kilumets esineb kolmapäeval, 6. mail kl 7 õ Tartu College’is, kus räägib filmi saamisloost, selle tähtsusest ja oma tegevusest ajakirjanikuna. Juhan Kilumets peab ettekande Pöide kiriku tähtsusest laupäeval pärast filmi esitamist, samuti restaureerimistööst firma “Rändmeister” juhina ning tuntud kunstiajaloolase Villem Raami õpilasena.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi Sõbrad Torontos toetavad Pöide kirikut Saaremaal Eesti Elu
Ajalugu
TRENDING
