Eesti muusika, nii loov kui tõlgitsev, liigub kõrget ning kõlavat platood pidi. Isegi käesoleva suve kuumad kuud ei ole pillimehi ning lauljaid pidurdanud üle Eestimaa ruttamast, eesmärgiga — viigem head muusikat rahva hulka. Öeldut tõendavad lugematud sõnumid kodumaalt, saabunud lehtede ning isiklike kõneluste kaudu.

Mida ütleb üks tegevmuusik ise selle kohta? Vastuseks küsimusele andkem sõna ERSO's töötavale vioolakunstnikule Juhan Palm-Peipmanile, kes kirjutab sõbrale-kolleegile Torontos:

„Meie tööaasta on eeloleval nädalal lõpule jõudmas. ERSO on olnud väga aktiivne — on olnud festivale nagu Klaasipärlimäng, Ooper barokk ja Eesti Muusika Festival. Kontserdisari Põhjatäht, kus rõhk on olnud naabrite loomingul kui ka neist maadest pärit solistidel, sari Kuldne Klassika ning ka tihe lindistamine nii Paavo Järvi kui ka Arvo Volmeriga. Viimasega lõpetasime plaadistamise Soome firmale ALBA Records, pannes punkti peale Tubina Krati täismõõdulise kontsert-variandiga. See sari on olnud küllaltki kõrgelt hinnatud rahvusvahelistes muusikaajakirjades... Esimesel Arvo Pärdi muusikat sisaldaval plaadil inglise firmale Virgin Classics on olnud väga hea müügiedu, küündides isegi 8000 plaadini. On alustatud teise plaadi lindistamist, mis sisaldab Teist sümfooniat, kantaati Meie Aed ja tshellokontserti. Kaks viimast teost lähevad lindistamisele uuel hooajal augustikuus. Vaadates tagasi läinud hooajale ja valides kõigest üks sügava mõjuga kontsert, siis minu jaoks oli see kontsert Soome dirigendi Paavo Panulaga. Kuigi teda peetakse juba pigemini vanameistriks, kujundab ta siiski muusikat niivõrd hästi läbimõelduna, et paneb (vähemalt mind) rõõmsameelselt mängima. Minu silmis omab ta kõrgemat kohta dirigentide seas, kellega oleme käesoleval aastal tööd teinud. Ta oli niivõrd huvitav, et mul oli päris kahju, et pidin mängimise ajal oma partiid jälgima. Meie peadirigendi töömaht on olnud väiksem kui eelmisel hooajal ja sellest on veidi kahju. Ta olevat mõni aeg tagasi edukalt Baltimore sümfooniaorkestrit juhatanud. Seda võisime lugeda meie teadetetahvlilt. Kuid vaatamata sellele, seisab meil oktoobris ees esimene pikem reis välismaale, nimelt Itaaliasse. Kas aga Nikolai Aleksejev püsib peadirigendi kohal pärast eelseisvat aastat, jääb lahtiseks. Tundub aga, et ollakse rahul laias laastus nii tema kui ka Paavo Järviga, kes on ERSO kunstiline juht. Tema abiga on orkestri nimi pääsemas CD plaatide näol maailma ette ja mitte vähem tõotavam saab olema viimane plaat, millega äsja lõpetasime Edvard Griegi muusika lindistamise. Veel on ilmunud koos temaga Sibeliuse kantaadid (meie esinduslikumate kooridega) ning Sumera Kuues sümfoonia ja tshellokontsert.

Kirikliku muusika egiidi all on järjest laiemat mõju avaldamas Eesti kirikutevaheline oratooriumikoor Coro Consonante koos kammerorkestriga Collegium Consonante noore ning asjaliku muusiku Lehari Kausteli juhatusel. Nimetatu tegevus on täiesti konkurentsivõimeline mitme teise koosseisuga, kusjuures tänu Lehari ettevõtlikkusele on ta võimeline rahaliselt hüvitama oma mängijaid. Järgmine suur etteaste on Kaustelil 20. juulil Võrus EKB Liidu aastakonverentsil.“

Nagu kuuleme, olevat 20. juuli kontsert hiilgavalt õnnestunud. Kirik ei olevat kokkutulnud publikut mahutanud, ansambli ettekanded olid esmaklassilised. Nii kirjutab keegi kuulajaist Eestis: „Haruldaselt ilus oli klassikakontsert Võru Katariina kirikus, esitas Eesti kirikutevaheline oratooriumikoor ja kammerorkester — enamus tuttavad inimesed.“

Elame rõõmuga kaasa Eesti muusika nii kodu- kui välismaisele levikule ning edule. Soovime sellele jätkuvat õitsengut nii kontsertsaalides kui kirikuis.

Märkmed: