Martha-Beryl Grauberg ERR
Eesti muusikatööstus ei ole täies mõõdus veel välja kujunenud, seetõttu ei toimi ka muusikaeksport nii hästi kui võiks, samas on Eestis palju muusikalisi talente ning mitmeid tugevaid ekspordiartikleid.
Artikkel ja AK video:
http://uudised.err.ee/index.ph...Kõige selgemini mõõdetav muusika ekspordiga seotud tulu on autoritasud. 2010. aastal laekus välismaalt autorite ühingu kaudu Eestisse ligikaudu 200 000 eurot ning eelmise aasta tulemus peaks tulema läbi aegade kõige parem. Summad on siiski väikesed, võrreldes näiteks Soomega, kus autoritasusid laekub sada korda rohkem. Kuid muusika ekspordist saadavat tulu ei saa mõõta ainult rahas, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Loomulikult, kui täpselt defineerida, saab ka kasu mõõta, meil on esimesed ekspordi edulood siin Ewert Sundja ja nii edasi, aga lõpuks peame lähtuma ekspordi laiast definitsioonist, mis on omane just loomevaldkonnale," ütles Juko-Mart Kõlar MTÜst Eesti Muusika Eksport.
Muusika eksport laiemas mõttes tähendab tegevust, millest saadav tulu on majanduslikus mõttes mõõdetamatu. Autorite ühing on selliste projektideks eraldanud 70 000 eurot. Ning muusika eksporti toetab Eesti Muusika Arenduskeskuse ka Ettevõtluse Arendamise Agentuur.
EASi loomemajanduse programmi koordinaatori Georg Boslawski sõnul on see pikaajaline protsess. "See protsess eeldab seda, et koos ühe valdkonna tuntusega kasvab riigi tuntus. Ja riigi tuntuse kaudu kasvab ka riigi imidž, mis toob omakorda kaasa ka selles riigis toodetud muusika tarbimist või muusikariistade tarbimist," selgitas ta.
Üks tuntumaid Eesti muusika ekspordiartikleid on Estonia klaverivabrik, mille klaveritest suurem osa müüakse välismaale.
"Vaadates eelmist aastat, Estonia klaverid läksid näiteks Jaapanisse, Hong Kongi, Taisse, Norrasse, Lätti, Rumeeniasse, Hollandisse, Saksamaale, Venemaale, Belgiasse, Ameerikasse, Kanadasse ja muidugi Austraaliasse," ütles ASi Estonia klaverivabrik omanik Indrek Laul. "Eestisse jäi ka pille ja meil endil on väga hea meel sellest, kui just ka Eesti kohalikud saavad endale Estonia klaverit lubada".
Üks muusika eksportimise viise on kontserdid. Meie koorid ja ansamblid käivad tihti välismaal ning toetust küsitakse peamiselt sõidukulude katteks. Ansambel UMA ongi end positsioneerinud eeskätt välisturule.
"Oleme tõesti taotlusi kirjutanud, et plaate välja anda ja ka neid esitleda välismaal. Siiamaani on see õnnestunud. Tegelikult need võimalused ja vahendid on olemas, kindlasti peab olema veel veenev projekt, et sellest plaadist või kontserdist kasvaks midagi enamat, kui lihtsalt käik sinna riiki," ütles Aleksei Sass ansamblist UMA.
