Eesti must huumor on Saksamaal veel täielikult terra incognita. Seetõttu oligi praegu, mil mitmed ühendused korraldavad Eesti kui Euroopa Liidu uue liikme tutvustamiseks diskussioone ja ettekandeid, viimane aeg esitleda saksa publikule eesti karikatuure. Nagu näituse ülisoe vastuvõtt tõestas, osutus valik, esitada Saksamaal just Eduard Tüüri loomingut, õigeks.
1931.a. Haapsalus sündinud karikaturist õppis peale kooli lõpetamist „õiget ametit“ ning töötas mitmetel erialadel, Eesti Vabariigi taastudes isegi ühe panga juhtkonnas, kuid karikatuuride joonistamise „pisikust“ ei ole ta kunagi lahti saanud. Alates 1971.a. kuulub ta nö. suurte karikaturistide ridadesse ning on aastaid olnud Eesti Ajakirjanike Liidu liige. Kuid alles pensionärina muutis ta oma hobby peatööks.
Satiirikunstnik käib oma sõnade järgi läbi maailma avatud silmadega, talle meeldib jälgida inimesi ning oma tähelepanekud paneb ta hiljem paberile. Eestis on Tüür üks produktiivsemaid karikaturiste, kes on publitseerinud 14 raamatut, sh. ka ühe reisiraamatu. Kuid tema teoste näitusi on korraldatud juba mitmetes teisteski maades nagu Leedus, Lätis, Venemaal, Ukrainas, Armeenias, Bulgaarias — kui ainult mõningaid nimetada — ja neid on avaldatud ka poola, rumeenia ja endise jugoslaavia ajalehtedes. Peale karikatuuride teeb Tüür suure eduga eksliibriseid ja graafilisi töid. Tema suur menu tundub alguses isegi natukene arusaamatuna, kuna ta ei ole saanud kunstilist koolitust. Kunstnik ise selgitab seda fenomeni järgnevalt: „Karikaturistiks sünnitakse, minu arvates võivad kunstiõpingud inimeste ning olukordade satiirilisel portreteerimisel mõjuda isegi negatiivselt.“
Badische Neueste Nachrichten'i ajakirjanik Heinz Klusch kirjutab oma muljetest järgmist: „Eestis, kuid ka Soomes, tuntakse teda ajalehtedes regulaarselt ilmunud karikatuuride tõttu väga hästi. Meil ei tunta (veel) nime Eduard Tüür, kuid see võib peatselt muutuda, kuna Karlsruhe Linnaraamatukogus avati nüüd eesti karikaturisti teoste näitus. Tüür naerab meelsasti inimeste nõrkuste üle. Ta eelistab joonistada karikatuure, kus on suure armastusega esile toodud naljatoonis inimeste omavahelised suhted. Kuid ta toob ka esile (ebatervisliku) alkoholi ja sigarettide kasutamise, mis näitab, et mitmed probleemid ei ole sugugi mitte ainult rahvuslikud. Külastajal pole vaja karta, et ta esitatud teoste sisust aru ei saaks — näitusel on üles riputatud 80 teost, millest saavad kõik sõnadeta aru. Ning karikatuuri keel on ju niigi rahvusvaheline.“
Näituse organiseerija, Saksa-Eesti Foorum jäi üritusega samuti ülimalt rahule. Eduard Tüür ei esitanud saksa publikule mitte ainult kvalitatiivseid karikatuure, vaid ta tõi vaatajatele lähemale ka eestlase argi- ning mõtteelu. Oma sümpaatse ja avatud olemusega võitis ta külastajate südamed.
Näitusel aitasid külastajat Tüüri karikatuure paremini mõista Maarja Kuhn-Lääsi poolt esitletud suurepärased Eesti linnu ja loodust tutvustavad fotod ning tekstid, mis samuti said ärateenitult kiitvate sõnade osaliseks.