Eesti esitas esmakordselt Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade piirid Euroopa Komisjonile 2004. aastal ning selle teabe alusel on toimunud ka metsa- ja maaomanikele toetuste väljamaksmine, teatas keskkonnaministeerium.
"Aastatel 2004-2007 on aga Eestis looduse kaitseks juurde moodustatud ja riikliku kaitse alla võetud 64 uut kaitseala, 343 hoiuala ja 235 püsielupaika ning laiendatud 115 kaitseala, mistõttu tuleb muuta ka Natura piire," selgitas keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv.
"Tänase otsusega hakkavadki Natura alade piirid kattuma looduskaitseseaduse alusel kaitstavate alade piiridega ja see laiendab oluliselt Euroopa Liidust Natura toetusi saavate kaitsealuste maade kasutajate hulka," lisas ta.
Osa põllumajandusmaid, mis aastal 2004 olid arvatud Natura 2000 võrgustikku, jäid aga kaitsealade moodustamise käigus eksperthinnangute alusel välja, kuna nendel maadel puudub looduskaitseline tähtsus. Sellistele looduskaitseliste piiranguteta põllumaade maakasutajatele Natura põllutoetust ei maksta.
Samal ajal lisandub Natura võrgustikku uusi põllumajandusmaid, millele saab alates käesolevast aastast taotleda Natura põllumaatoetust.
Kokku suureneb Natura-alade pindala 37 547 ha võrra, lisandunud aladest on 12 897 ha eraomandis.
Ministeerium teavitab võimalikest Natura piiride muudatustest kõiki pindalaliste põllutoetuste saajaid, keda see võib puudutada ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) saadab neile uued kaardid Natura 2000 võrgustiku täpsustatud piiridega.
Kokku on Natura 2000 alade pindala Eestis nüüd 1 458 575 ha, millest ligi pool jääb mere alla.
Inga-Gretel Linkgreim