Juba sel nädalal võivad neli parlamendiparteid panna kokku töörühma ühise presidendikandidaadi leidmiseks. Praegu on kõlavaimaks võimalikuks kandidaadinimeks Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo.
Nii Res Publica, Isamaaliit, sotsiaaldemokraadid kui ka Reformierakond on selle poolt, et presidendi võiks valida juba riigikogus. Sama lootust on avaldanud Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, aga esialgsete omavaheliste «lõunasöögi-konsultatsioonide» juures on Keskerakond ja Rahvaliit ühiskandidaadi otsimisest kõrvale jäetud.
Juba sel nädalal võivad eespool mainitud neli erakonda leida endi seast kokku kaheksa esindajat, kes hakkavad tõsisemaid arutelusid pidama. Praegu on kuluaarivestlustes võimaliku ühiskandidaadina enim räägitud Aaviksoost, kellega väidetavalt ei ole ükski erakond sellest veel tõsiselt rääkinud.
Keeruline otsus
«Ta on üks võimalik ja väga tugev kandidaat,» tunnistas üks Res Publica fraktsiooni juhtpoliitik. «Seda teemat peavad parteid ajama «noa ja kahvliga», et kõik oleks rahul ja ei mindaks omavahel kohe tülli.»
Ühiskandidaadi leidmine ei ole parteide hinnangul kindlasti kerge, sest kokkuleppele jõudmise keerukust näitasid ilmekalt paremerakondade luhtunud ühinemiskatsed.
Isamaaliidu pressiesindaja Margus Tsahkna kinnitas, et nemad soovivad sel nädalal eelkõige selgusele jõuda, kas ühiskandidaadi leidmine on võimalik.
Reformierakonna avalike suhete juht Triinu Rajasalu kinnitas erakonna valmisolekut ühiskandidaadiks. «Koostöö selle nimel peab käima üle koalitsiooni ja opositsiooni piiride, sest üksi ei saa keegi midagi otsustada,» nentis Rajasalu.
Kandidaat Rüütli vastu
Neljal erakonnal on riigikogus kokku 65 häält, presidendi valimiseks on vaja 68 riigikogulase toetus. Ühiskandidaati otsiv jõud loodab saada vajalikud kolm häält Keskerakonna või Rahvaliidu ridadest.
Ühiskandidaadiks otsivad parteid inimest, kes on parteitu, plekitu ning soovitatavalt kultuuri- või haridusinimene. Kui ei leita kandidaati, kes kõigile sobiks, on kõige tõenäolisem võimalus, et iga erakond valib oma kandidaadi ning tema kampaaniast tehakse riigikogu valimiste avalöök.
Seda teed minnes tunnistavad erakonnad, et kui presidendi valimine läheb riigikogust valijameeste kätte, on trumbid käes Keskerakonna või Rahvaliidu kandidaadil. «Mis seal salata – eks praegu otsimegi ju kandidaati Arnold Rüütli vastu,» sõnas üks riigikogulane.
On ideest kuulnud
Rahvaliidu esimees Villu Reiljan on välja öelnud, et nende kandidaadiks on Arnold Rüütel, kui viimane ise selleks nõusoleku annab. Rüütlile on oma toetust avaldanud ka Edgar Savisaar. Ühisjõuks koonduvad parlamendierakonnad on veendunud, et Rüütel kandideerib ka sel sügisel.
Jaak Aaviksoo enda sõnul pole erakonnad temaga ühendust võtnud. Ta tunnistas siiski, et see pole esimene kord, kui ta sellest mõttest kuuleb. «Olen sellest siit-sealt kuulnud, aga see kõik ongi jäänud kompamise tasemele,» lisas Aaviksoo.
Aaviksoo ei oska enda sõnul praegu asjasse kuidagi suhtuda, ja märkis, et saab seisukoha võtta alles siis, kui jutt on tõsine. «Esialgu on mul siiski viieks aastaks amet olemas ja ma olen nendele inimestele, kes mind sellesse ametisse on pannud, omal ajal midagi lubanud,» ütles Aaviksoo. «Seega ei saa ma asuda mingisuguseid muid plaane pidama.»
Eesti Päevalehe tellitud ja uuringukeskuse Faktumi tehtud läinudnädalasest küsitlusest selgus, et Rüütli maine langes lossiskandaali tõttu 47 protsendi vastanute silmis. Samas ei mõjutanud skandaal 46 protsendi suhtumist ja kahe protsendi silmis Rüütli maine tänu märtrioreoolile isegi tõusis.