Lahkujaid peibutavad tööalased võimalused ja tõelise linna vabadus.
Praegu ei ole London küll enam maailma suurim linn, kuid vähemalt Euroopa mõttes ei paista siin energia lõppevat – tundub, justkui oleks London igavese linna Rooma mantlipärija.
Londoni dünaamika, suhteline tolerantsus võõraste vastu ja tulevikku vaatav hoiak on siia toonud ka tuhandeid aktiivseid eestlasi – täpset arvu ei tea keegi, kuigi Eesti Londoni saatkond tegeleb nende loendamisega.
„Arvame, et Ühendkuningriigis elab u 10 000–15 000 Eesti kodanikku,” ütleb saatkonna pressidiplomaat Kadri-Mai Kaunissaare. On pakutud, et neist elab Londonis 3000–5000 eestlast – täpset arvu on raskem hinnata ka seetõttu, et näiteks loomingulisema elukutse esindajad ning idufirmade „ajud” pendeldavad regulaarselt Londoni ja Eesti vahet.
Kui Soome-sugused riigid on peamiselt tuntud Eesti ehitajate või arstide väljarände sihtkohtadena, siis Londoni eestlaste kogukonda eristab teistest kaks asjaolu: esiteks on suurel hulgal siinsetel eestlastel väga korralik haridus ja teiseks on siin üsna aktiivne kohalike eestlaste seltsielu.
Põhjuseid, miks just vanas impeeriumi pealinnas tegutseb nii palju värvikaid ja aktiivseid noori eestlasi, ei tule kaugelt otsida. Kui Eesti 2004. aastal Euroopa Liiduga liitus, oli Suurbritannia üks väheseid riike, mis ei kehtestanud uute liikmete kodanikele nn üleminekuperioodi, kõik võisid vabalt tulla ja olla.
