Arno Põder,
www.DELFI.ee Välismaal töötavate ja õppivate Eesti noorte tagasimeelitamiseks programmi „Talendid koju“ alustanud kaubandus-tööstuskoja peadirektor Siim Raie rääkis Delfile muu hulgas, miks on äsja ülikooli lõpetanud noori kergem kodumaale tagasi tuua kui pikka aega välismaal töötanud inimesi.
Raie sõnul sündis “Talendid koju” nelja piiri taga õppinud noormehe ja kaubandus-tööstuskoja koostöös. Noortele valmistas eelkõige muret see, et välismaal ülikooli lõpetanutel on vähe infot töövõimalustest Eestis. Ettevõtjate poolelt oli aga peamiseks huviks vajadus väliskogemusega tööjõu järele.
„Palju räägitakse sellest, et ettevõtted võiksid olla rahvusvahelisemad, kuid siis tekib kohe küsimus: kuidas seda saavutada? Ei saa olla nii, et meil on väga rahvusvahelised ettevõtted ainult kohaliku kogemuse põhjal. Tegelikult on tarvis ka väliskogemusega inimesi ning Eestist pärit välismaale elama ja õppima läinud inimesed olid kõige esmane grupp, kelle poole pöörduda,“ selgitas Raie.
Ka esmaspäeval tutvustatud Eesti ettevõtete eksporditakistuste uuringust tuli välja, et firmadel on puudus just nendest inimestest, kes oleksid head müügimehed välisturgudel ning tooksid meile sisse uusi oskusi, teadmisi ja värsket mõtlemist. „Eriti nõutud on tehnika- ja täppisteaduste alal hariduse omandanud inimesed,“ lisas Raie tudengite ja ettevõtjate seas korraldatud küsitlusele tuginedes.
Hoitakse ka neid, kes pole ära läinud
Raie tunnistas, et paljudele inimesetele on kodumaale naasmisel takistuseks madal palk ning Eesti ettevõtted ei suuda tõepoolest võistelda Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika palgatasemega. „Nominaalis on meil palgad kindlasti madalamad kui läänes,“ nentis ta.
Samas on kaubandus-tööstuskoja juhi sõnul alles äsja ülikooli lõpetanud noori lihtsam Eestisse tagasi tuua, sest nad on harjunud mitte just eriti jõuka tudengieluga ja enamik küsitletuid nimetab oma naasmise eeldusena just senise elatustaseme säilitamist.
Peale selle alustavad noored siinsel tööjõuturul tavaliselt kõrgemal ametikohal kui Lääne-Euroopas või Põhja-Ameerikas. See on Raie kinnitusel oluline, kuna küsitluse andmeil on noored läinud välismaale peamiselt hea hariduse omandamiseks ja enese proovile panemiseks. „Kui noored sisenevad tööjõuturule, siis otsivad nad taas parimat võimalikku valikut. Ma arvan, et Eestis tegutsevad eksportivad rahvusvahelised ettevõtted suudavad pakkuda igaühele huvitavat ja väljakutsuvat tööd,“ leidis ta.
Selleks, et juba Eestis elavad andekad noored siia jätta, on Raie sõnul samuti samme astutud — loodud on erinevaid stipendiumi- ja doktoriõppe programme. „Nii et ma kindlasti ei nõustu nende kriitikutega, kes ütlevad, et me tegeleme ainult välismaal elavate talentidega ja unustame kodused ära. Kuid võib-olla peaksime me ühiskonnas tõesti rohkem märkama neid noori, kel on ideid ja aitama neid ellu viia.“
