Sellist töövormi tunneb eesti rahvas iidsetest aegadest saadik talgute nime all. Talgutöö on mänginud erakordselt suurt osa Kotkajärve maastiku kujundamisel ja hoonestamisel ürgmetsast tänapäevaseks. Seltsi liikmeskonda kuuluvad ka mitmed aktiivsed gaidi- ja skaudijuhid, kuid üldiseks kodumaalt kaasatoodud põhimõtteks on olnud vabastada noortejuhid majanduslikust murekoormast organisatsioonile sissetulekute hankimisel, võimaldades neil pühenduda ainult skautlikule ja gaidlikule kasvatustööle, mis on aastaringne, vastandina palju lühemale kooliaastale.
Kotkajärve on eestluse taimelavaks mitte ainult Kanadas, vaid ülemaailmselt. Siit on saadud rahvuslikku süsti tegutsemiseks kõikidel eestlust puudutavatel aladel. Siin on vanem põlvkond andnud vaimse pärandi edasi noorematele. Kotkajärve metsade rüppe kogunevad igal hilissuvel skaudipoistest ja gaiditüdrukuist veidi vanemad eesti noored ja nende lektorid mitmelt mandrilt, et Metsaülikoolis studeerida eestialaseid aineid.
Nii on see toimunud juba viiskümmend aastat. Vaevalt on eesti kogukondades juhtisikute hulgas kedagi, kes pole läbi käinud skautluse-gaidluse koolist ning kunagi viibinud Kotkajärvel. Kodumaa eestlased, kes külastanud Kotkajärvet, küsivad tihti, kes selle eest maksab ja on imestunud, kui kuulevad, et riik ei tee seda, vaid hoopis meie rahvusgrupp oma majandusliku panusega ja vabatahtliku tööjõuga.
Toronto Eesti Skaudisõprade Selts koostöös Eesti Skautide ja Gaidide Malevatega Kanadas kutsuvad juubeliaastal ülemaailmselt kõiki igas vanuses kunagi Kotkajärvel viibinud eetlasi jagama oma erilisi mälestusi väga lühisõnaliselt Eesti Elu lugejaskonnaga. Ajalehe toimetus on lubanud neid võimaluste piires avaldada.
ERVIN ALEVE, skm
Eesti Skautide Malev Kanadas infojuht
