Pärast Teist maailmasõda Euroopast Põhja-Ameerikasse rännanud eestlaskond oli vaevalt kanda kinnitanud indiaanlaste maal Kanadas, kui uue keele õppimise, töökoha, elukutse ja kodu muretsemise kõrval pöördusid mõtted kohe laste hariduse ja noorsoo kasvatamise probleemide lahendamisele. Kohalik koolisüsteem ja noorsoo organisatsioonid võtsid meid kahel käel vastu, kuid vajasime rohkemat.
F:E.Aleve
Tahtsime üldhariduse kõrval anda oma noortele midagi sellest maast, kust olime olnud sunnitud lahkuma ja kuhu lootsime kunagi tagasi pöörduda. Sellepärast loodi eesti täienduskoolid ning algas skautlik-gaidlik tegevus koos rahvatantsurühmadega ja võimlemisgruppidega kõigis keskustes, kus elas suuremal arvul meie rahvuskaaslasi.
Talviseks tegevuseks linnades leiti ruumid, kuid suviseks puudus maa ja vesi, pealegi näis neid mõlemaid Kanadas olevat külluses. Siit saadigi idee maatükkide ostmiseks. Üks neist oli 1953.a. paar aastat varem asutatud Toronto Eesti Skaudisõprade Seltsi poolt muretsetud Kotkajärve vabaõhupiirkond Ontario provintsi keskosas.
Maa-ala asub Torontost 200 km põhja suunas Muskoka suvituspiirkonnas. On kolme ilusat järve riivav ja ühte ümberringi kaisutav eestlaste poolt Kotkajärveks ristitud metsapadrik skandinaaviapärasel kaljusel pinnal, mis nüüd on muutunud poolsajandi jooksul inimkäte ja masinate abil kõige suuremaks ja meeldivamaks eesti noortele kuuluvaks vabaõhupiirkonnaks maailmas.
Parajalt moodne sisseaetud kruusateedega, elektri- ja telefoniliinidega, parajalt primitiivne igat laadi metsa- ja veetegevuseks mõlemast soost skautlikele noortele. Omapärane loodus, taimestik ja loomastik, isegi väikesed tülikad putukad, mis sulle parvena matkakaaslasteks, eriti varastel kevadkuudel.
Kotkajärve on täis eesti noorte nähtamatuid jalajälgi igalt mandrilt: Põhja-Ameerikast, Euroopast, Lõuna-Ameerikast, Austraaliast. Kodumaa okupatsiooniaastail nimetati seda kohta Eesti Noorte Vabariigiks. Siin on alati lehvinud sini must-valge lipp. Siin on alati kõlanud eesti keel ja eesti laul.
Kes jõuaks üles lugeda kõiki neid suuri ja väikseid paljunimelisi laagreid, mis siin peetud. Ainuüksi eesti gaidide ja skautide kolmeteistkümnest maailmalaagrist on neli toimunud Kotkajärvel, kaasa arvatud eesti noorte suurim laager „Kotkajärve“ 1200 osavõtjaga 1972.a., siis kui Torontos peeti esimesed ülemaailmsed Eesti päevad, hilisema nimega Esto.
Igal aastal suve lõpupoole tulevad metsade rüppe tarkust taga ajama vanemad eesti noored mitmest riigist, kui siitsamast nime saanud Metsaülikool avab oma uksed. Nemadki studeerivad eesti asja, nagu nende nooremad vennad ja õed teevad seda mängides gaidide ja skautide ridades.
Kotkajärve ei maga talveund. Kotkajärve süda tuksub aastaringselt. Soojapidavad laagrihooned ja moodsad lumesõidukid koos suusaspordi arenguga Kanadas võimaldavad ligipääsu kunagisele ürgmetsale. Talvised laagrid, kuigi lühema kestvusega on nüüd sama oodatud kui samalaadsed suvised üritused. See on meie Kotkajärve, mis tähistab eeloleval suvel oma asutamise viiekümnendat aastapäeva. KOTKAJÄRVE 1953—2003.
