«Põhimõtteliselt võib kaitsepolitsei juhi nimetada ametisse ka eluaegsena, ent selleks tuleb esmalt muuta seadust,» seisab Jõksi neljapäeval valitsusele saadetud kirjas.
Siseministeerium on teatanud, et nende seisukohalt pole Pihli kolmandaks ametiajaks nimetamiseks vaja seadust muuta, kuna kaitsepolitseiametist sai 2001. aastal julgeolekuasutuste seaduse jõustumisega julgeolekuasutus ja viimasele ei ole seni seadusega ette nähtud korras juhti ametisse nimetatud.
Kuni sinnamaani oli kaitsepolitseiamet politseiteenistuse seaduse alusel politseiasutus, mille juhti tohib ametisse nimetada kuni kaheks ametiajaks.
Jõks ei nõustu siseministeeriumi seisukohaga. Ta leiab, et seda tõlgendust arvestades tuleks Pihli tegevust alates 2001. aastast kaitsepolitsei juhina pidada seadusevastaseks.
Ametiaja piirangute puhul on Jõksi sõnul lähtutud põhimõttest, mille eesmärk on vältida liiga suure mõjujõu koondumist ühe isiku kätte.
«Ametisse nimetamise piirangu puhul ei ole oluline mitte asjaolu, millise seaduse alusel Jüri Pihl ametisse nimetatakse, vaid asjaolu, kas talle nimetatud piirang sisuliselt laieneb ja milline on selle piirangu eesmärk,» seisab õiguskantsleri arvamuses.
Ta märkis, et kuna kaitsepolitsei ülesanded pole uuest õiguslikust olustikust hoolimata muutunud, siis ei ole ka kaalukat põhjust, miks ametiaegade piirang ei peaks uue seaduse alusel ametisse nimetatava kaitsepolitsei peadirektori suhtes kehtima.
Ka julgeolekuasutuste seadus sätestab, et kaitsepolitsei juhi saab valitsus ametisse määrata kaheks viieaastaseks ametiajaks.
Ettepaneku jätta Pihl ametisse ka kolmandaks viieaastaseks ametiajaks tegi nüüdseks ametist lahkunud siseminister Ain Seppik jaanuaris.
BNS/PM