Eesti Õiguskeele Keskuse teabevara nõuab kasutamist

Eestlased Eestis | 07 Jan 2005 | Tiit MaksimEWR

Meie riigis on üksnes mitteametlikud tõlked – Eesti Vabariigi õigusaktid ei sätesta ametliku tõlke mõistet. Kõikidest mitteametlikest kõige ametlikumad ümberpanekud on sündinud Eesti Õiguskeele Keskuse (EÕKK) firmamärgi all. Tehtu kogus ja iseloom lubab EÕKK-d vabalt võrrelda ujuva jäämäega, millest nähtavaks osutub vaid väike osa.

EAL keeletoimkonna aastalõpu-koosolemisel 21. detsembril tutvustas EÕKK direktor Hiie Tamm keskuse sündi ja mitmepidist arengut.

EÕKK (algul Eesti Õigustõlke Keskus) sai 1995. aastal teoks tänu Kanada eestlaste algatuslikkusele, kes pidasid tähtsaks muuta Eesti seadused mõistetavaks laiale maailmale, et välisinvestorite rahad jõuaksid edendama kauge emamaa majandust. Hiljem kujunes keskuse peategevuseks Euroopa Liidu õigusaktide eestindamine (seni kokku 130.000 lk.), et tänavu 1. maiks oldaks Eestis valmis alustama uut elu.

Tallinnas, Tõnismägi 8 on lisaks Euroopa Liidu õigusaktide eestindamisele ja Eesti Vabariigi õigustekstide ingliskeelseks tegemisele nähtud palju vaeva eesti terminoloogia arendamise ja ühtlustamisega. Nüüd Brüsselist ja Luxembourg'ist suunatavas eesti keelde ümberpanemises kaastegevail on toeks rohkem kui 50.000 terminit sisaldav andmebaas.

Kõigil euroasjadest huvitatuil, eelkõige aga Euroopa Liidu ametnikega läbirääkimisi pidajail, on võimalik kasutada viiekeelset (eesti, inglise, prantsuse, saksa, soome) eurosõnastikku, mis sisaldab EL-i põhilepingutes esinevaid põhitermineid ning EL-i tekstides tihti korduvaid väljendeid, mida ei pruugi leiduda muudes sõnaraamatutes või mille kasutus eurointegratsiooni kontekstis erineb tavapärasest. Kasulikku tarkust pakuvad Eesti ja Euroopa Liidu õigusterminite sõnastikud, Eesti õigusmõistete tesaurus (kogu sõnavara haarata püüdev suur sõnaraamat — toim.), migratsioonialane oskussõnastik, eesti-inglise ja inglise-eesti õigustõlke käsiraamatud.

Riigikantselei allasutusena alustanud keskus on alates 2003. aastast Justiitsministeeriumi valitseda. Ministeeriumides ja muudes keskasutustes kooskõlastusringi läbivad eelnõud kulgevad seetõttu EÕKK kaudu, ning õiguskeele asjatundjail on võimalik seadusekirjutajailt küsida: „Kas olete eesmärgiks seadnud saavutada tõesti seda, mis eelnõus kirjas on, või tuleks sõnastust muuta, et poliitiline sisu ja keeleline vorm kattuksid?“ Loodetavasti õnnestub sel viisil meie õiguskeelt nii tavainimesele kui ka õigusspetsialistile arusaadavamaks ja ühetimõistetavamaks muuta.

Selge on see, et EÕKK tooted, mis üldrahvaliku riigivarana on praegu kõigile netikasutajaile aadressil www.legaltext.ee veel priipärast vaadata, väärivad hoolsat tutvumist ja agarat kasutamist. Sest suurelt jaolt tänu selles varamus leiduvale on eesti keel saanud Euroopa Liidu keeleks.

8. detsembril Tallinnas toimunud õiguskeelepäeval „Eesti keel Euroopa Liidus“ käsitletu näeb trükivalgust märtsis ilmuvas „Õiguskeele“ numbris.

Keeletoimkonna seekordne koosolemine kujunes omajagu globaalseks – osalesid Tiiu ja Inno Salasoo Austraaliast. Külaliste teatel on nende asukohamaal käsil õiguskeele lihtsustamist taotlev kampaania.

Eestlased Eestis

Eesti uus valitsuskoalitsioon kuulutas välja uued ministrid ja tõstis maksusid