Eesti on alkoholi tarbimise poolest Euroopas Tšehhi järel teisel kohal. Kui Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on tervisele ohtlik juba üle 6 liitri absoluutalkoholi aastas elaniku kohta, siis meil küündib see number koguni 12 liitrini.

Nii palju, täpsemalt 11,9 liitrit puhast alkoholi ühe elaniku kohta tarvitati Eestis konjunktuuriinstituudi andmetel möödunud aastal. See teeb aastas ühe elaniku kohta kas 30 liitrit viina, 520 pooleliitrist pudelit 4,6% õlut või 133 0,75-liitrist pudelit 12% veini.

Keskmise näitaja välja arvutamisel on maha arvatud turistide kaasaostud ja turistide koha peal joodud kogused ning number sisaldab ka illegaalset alkoholi. Küll aga tuleb silmas pidada, et keskmine näitaja sisaldab kõiki inimesi alates imikust ja lõpetades vanuriga - see tähendab, et nende inimeste võrra, kes tegelikult alkoholi ei tarbi, tarbivad teised statistilisest keskmisest veelgi enam.

Kui võtta aluseks, et juuakse kõiki erineva alkoholisisaldusega jooke, siis aasta peale 12 liitri puhta alkoholi saamiseks tuleks ühe nädala jooksul ära tarbida pool pudelit pooleliitrist kanget alkoholi, 3 pooleliitrist pudelit õlut, üks 0,33-liitrine long drink, üks pokaal viinamarjaveini, kaks pitsi siidrit, üks pits puuvilja- ja marjaveini.

Kui juuakse ainult ühte jooki, tuleks aasta peale 12 liitri puhta alkoholi saamiseks ühe nädala jooksul ära tarbida kas üks pooleliitrine pudel kanget alkoholi, 8 pooleliitrist õlut, 12,4 0,33-liitrist purki long drinki, 2-3 pudelit viinamarjaveini või 10 pooleliitrist pudelit siidrit.

Samas selgus konjunktuuriinstituudi uuringust, et kui 58 protsenti inimestest hindab enda alkoholitarbimist väheseks ning vaid 2 protsenti tunnistab, et joob palju, siis teiste eestimaalaste kohta arvab umbes kolmveerand inimestest, et juuakse palju või liiga palju.

Eesti Konjunktuuriinstituudi põllumajandusturu uuringute sektori juhataja Pille Liivaauk märkis, et teoreetiliselt võivad turistid Eestist välja viia rohkem, kui olemasolevad numbrid näitavad, mis vähendaks keskmist eestimaalaste tarbitavat kogust, kuid see ei pruugi ka nii olla. Ta rõhutas, et statistikas pole jällegi sees neid numbreid, kui palju eestimaalased välismaalt alkoholi sisse toovad või seal koha peal tarbivad.

Alkoholi tarbimise statistika saadakse statistikaameti ja kaupluste andmete ning ka küsitluste ja intervjuude põhjal.

Aastate jooksul on alkoholi tarbimine pidevalt kasvanud: kui 2000. aastal tarvitati Eestis ühe elaniku kohta puhast alkoholi 7,6 liitrit, siis 2008. aastal juba 11,9 liitrit. Euroopas jääb Tšehhi ja Eesti järel alkoholi tarbimiselt kolmandaks Austria.

Märkmed: