Eesti on samas grupis Austraalia, Norra, Tšehhi, Sloveenia, Itaalia, Küprose ja Hispaaniaga, teatas majandusministeerium.
Edetabelit juhivad Põhjamaad, Saksamaa ja Ühendkuningriik, kes oma tulemuste poolest edestavad ka USA-d.
Eesti tulemused on viimaste aastate jooksul ELi keskmisega võrreldes paranenud ning koos Tšehhi ja Leeduga ennustatakse Eestile ELi keskmisele tulemusele järelejõudmist kümne aastaga. Seda eeldusel, et järgnevatel aastatel jätkatakse alustatud jõupingutustega vähemalt samas tempos.
Kõrgeimal - neljandal- positsioonil paikneb Eesti koguarvestuses innovatsiooni ja ettevõtlust kajastavas alajaotuses. Eesti võib rahul olla nende ettevõtete arvuga, kes on teinud koostööd teiste firmadega, uuendanud oma tooteid ja protsesse ning arendanud töökorraldust.
Samuti on Eesti tulemused ootuspäraselt kõrged IKT kulutuste osas. Ka innovatsiooniks vajalik alusraamistik (sh kõrgharidus, noorte haridus ja interneti levik) on võrreldav ELi keskmise tasemega.
Samas on Eesti tulemused jätkuvalt tagasihoidlikud näitajate osas, mis iseloomustavad võimekust investeerida innovatsiooni, sh ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse. Ka intellektuaalomandiga seotud näitajate osas jääb kuulub Eesti sabassörkijate hulka.
Raportist selgub, et ehkki Eestis on uuenduslikuks arenguks baastingimused loodud, on Eesti positsioon nõrk eelkõige innovatsiooni praktikasse viimisel. Eestit iseloomustab tagasihoidlik kõrgtehnoloogilise tootmise ja ekspordi osakaal, samuti liiga väike tööhõive kesk- ja kõrgtehnoloogilistes sektorites ning madal müügitulu uutelt toodetelt.
Edetabelit koostati juba seitsmendat aastat, selles analüüsitakse ja võrreldakse kõigi EL liikmesriikide jt maailma selles vallas juhtivate riikide innovatsioonialaseid tulemusnäitajaid. Kokku hinnati 38 riigi innovaatilisust.
Priit Luts