Eelmisel aastal röövis tuli Eestis 141 inimese elu. Seda on väga palju, sest oht tulekahjus hukka saada on kogu maailma riikidest ainult Venemaal suurem kui Eestis.


Sellise karmi järelduseni on jõudnud rahvusvaheline tulekahjude ennetamise ja kustutamise tehniline komitee CTIF. Selle, maailmas ainsana tulesurmade statistikat pidava organisatsiooni andmetel röövib tuli Eestis igal aastal 12 inimelu saja tuhande elaniku kohta.

Kõik Aafrika ja Aasia riigid pole küll komiteele oma inimkaotustest raporteerinud, ent Eesti on sunnitud tunnistama kehvemat olukorda kui Lätis ja Leedus ning teistes Ida-Euroopa maades.

Nagu päästeameti analüüs näitab, on Eesti tulesurmade aastaid kõrgel püsinud arv seotud riigi üha süvenevate sotsiaalsete probleemidega. Seda kinnitab fakt, et mullu hukkunud 141 inimesest 100 olid kas elu hammasrataste vahele jäänud heidikud või alkoholilembesed, 73 aga töötud.

Päästeameti järelevalve ja kriisireguleerimise osakonna juhataja Ivar Kaldasauna selgitusel on sellistele inimestele suurim oht nende endi eluviis - tihti just karjuv hooletus.

Joomingu käigus unustatakse suits korralikult kustutamata, jäetakse ahi järelevalveta ja minnakse magama. Tihti teevad inimesed ka voodis suitsu ja jäävad seejuures magama. Lohakas suitsetamine röövis mullu kõige enam, 66 inimelu.

Eriti teravalt tuleb sotsiaalne aspekt esile Ida-Virumaal, kus mullu tuleohvriks langenud 32 inimesest olid 26 õnnetuse ajal purjus, kaheksa neist olid töötud ning neli kodutud. Neist 17 inimest tappis lohakas suitsetamine.

Teine tõsine probleem on tühjad majad, kuhu kodutud külmade ilmadega varjule poevad. Tihti on nad sooja saamiseks oma aseme ette põrandale teinud lõkke ning magama jäänud. Tekkinud ving on aga pahatihti mitmed kodutud igaveseks unne suigutanud.

Kolmas põhiline riskirühm on pensionärid. Ainuüksi Ida-Virumaal hukkus neid 14, Eestis kokku aga 44. Ehkki Ida-Virumaal oli suur osa hukkunud pensionäridest alkohoolikud või lohakad suitsetajad, polnud see mullu kõikide vanurite tulesurmade ajendiks.

Märkmed: