Eestis on UNICEF-i andmeil võrreldes teiste Ida-Euroopa riikidega registreeritud oluliselt rohkem kuritegusid, noortekuritegude arv on statistilisi andmeid kõrvutades aga mitme teise riigiga võrreldes väiksem.

Kuriteo eest süüdimõistetute arvu poolest on Eesti nii üld- kui ka noorte arvestuses kõrgel kohal.

ÜRO lastefondi UNICEF välja antud värske uuringu “Social Monitor 2003” andmetel registreeriti Eestis tunamullu 4288 kuritegu 100 000 inimese kohta, millega Eesti on kuritegevuse tabelis teisel kohal.

Eestit edestab vaid Ungari 4571 registreeritud kuriteoga 100 000 inimese kohta. Eestile järgnevad Poola 3598 ja Tšehhi 3492 politseile teadaoleva kuriteoga.

Lätis ja Leedus registreeriti 2001. aastal vastavalt 2169 ja 2277 kuritegu 100 000 inimese kohta, selgub riikide statistilisi andmeid kõrvutades.

Noorte kuritegevuse tabelis on Eesti 2001. aasta andmetel 2060 kuriteoga 100 000 14-17-aastase noore kohta UNICEF-i statistika järgi alles kaheksandal kohal, jäädes tahapoole ka Lätist ja Leedust, kus registreeriti tunamullu vastavalt 2659 ja 2415 noorte toime pandud kuritegu.

Kõige enam noorte poolt toime pandud kuritegusid 27 riigi võrdluses oli tunamullu Tšehhis, kus 100 000 noore kohta registreeriti 3212 kuritegu. Teisena järgnes Poola 2786 noorte kuriteoga 100 000 14-17-aastase kohta.

Kuritegude eest süüdimõistetute arvu poolest on Eesti üldarvestuses kolmandal kohal ning noorte arvestuses esikohal. Ülemöödunud aastal mõisteti Eestis kuritegude eest süüdi 827 inimest 100 000 inimese kohta ning 1475 noort 100 000 14-17-aastase noore kohta.

Kõige enam süüdimõistetuid on üldarvestuse järgi Ungaris, kus kuriteos tunnistati süüdi 935 inimest 100 000. Teisel kohal on 862 süüdimõistetuga 100 000 inimese kohta Venemaa.

Noorte süüdimõistmise arvu poolest järgnevad Eestile 1447 juhtumiga 100 000 noore kohta Venemaa ning 1358 juhtumiga Ungari.

Lätis ja Leedus on vastavalt 538 ja 601 süüdimõistetut 100 000 inimese kohta ning 1170 ja 1174 süüdimõistetut 100 000 14-17-aastase noore kohta.

UNICEF-i uuring põhineb võrdlusaluste maade riiklikul statistikal.

Uuringus on andmed Albaania, Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Eesti, Makedoonia, Gruusia, Ungari, Kasahstani, Kõrgõsztani, Läti, Leedu, Moldova, Poola, Rumeenia, Venemaa, Serbia ja Montenegro, Slovakkia, Sloveenia, Tadžikistani, Türkmenistani, Ukraina ja Usbekistani kohta.

Eesti on nende seas väikseima rahvaarvuga riik.

UNICEF-i Eesti-poolne esindaja Toomas Palu ütles BNS-ile, et uuring saadeti presidendile, riigikogu fraktsioonidele ja komisjonidele, kõigile ministeeriumidele ning mõnele raamatukogule.

BNS

Märkmed: