Eesti jooksevkonto puudujääk saavutas tänavu esimeses kvartalis kõigi aegade suurima 22-protsendilise taseme, teatas täna Eesti Pank. Majandusanalüütikud peavad seda maailma kontekstis rekordiks ning hoiatavad, et tulevikus võivad nii Eesti ettevõtted kui eraisikud sattuda tõsistesse raskustesse laenude tagasimaksmisel.

- - - - -

Eesti jooksevkonto defitsiit ei ole kunagi varem olnud nii suur kui tänavu esimeses kvartalis, mil Eestis tarbiti ja investeeriti viiendiku võrra rohkem kui riigi majandus ise toota suutis. Analüütikud ootavad lähikuudel puudujäägi teatavat vähenemist. Kuid aasta lõikes tõotab defitsiit jääda siiski vähemalt 15 protsendi tasemele, mis ikkagi on kõigi aastate kõrgeim.

Eesti Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing nimetab Eesti jooksevkonto defitsiiti rekordiliseks ka maailma tasemel, sest reeglina peetakse ohtlikuks juba 5-6-protsendilist jooksevkonto puudujääki.

“See number [22-protsendiline jooksevkonto defitsiit] on päris hirmuäratav ja seda võiks nimetada väikseks majanduslikuks katastroofiks,” nentis Kunsing. “Ilmselt ei ole tegu üksnes rekordiga Eesti mastaabis, vaid julgeks arvata, et tegu on maailmarekordiga. Ma ei ole näinud ühtegi võrreldavat numbrit ühegi riigi kohta. Võibolla kuskil Aafrikas mõni väga vaene riik omab sellises suurusjärgus jooksevkonto defitsiiti, aga raske uskuda.”

Ülikõrge jooksevkonto defitsiit tähendab sisuliselt seda, et Eesti võlgnevus muu maailma ees pidevalt kasvab. Erinevalt paljudest teistest maailma riikidest ei ole seejuures tegu mitte avaliku, vaid hoopis erasektori – ettevõtete ja eraisikute võlgadega. Investeerimis- ja eluasemelaene andvad pangad toovad Eestisse raha välismaalt, sest eestlaste säästuharjumustest ei piisa kodumaise laenunõudluse rahuldamiseks. Ning suur osa laenatavast rahast rändab Eestist omakorda välja, et tasuda välismaiste kaupade eest.

Kui Eesti eksporditase ei tõuse ning laenuintressid kasvavad, võivad nii siinsed ettevõtjad kui eraisikud sattuda laenude tagasimaksmisel tõsistesse raskustesse, rääkis Eesti Panga avalike suhete nõunik Janno Toots.

“Võib tekkida olukord, et ettevõtted, kes ei suuda väljapoole oma toodangut müüa, peavad hakkama piirama kas töötajate arvu, palkasid külmutama või isegi vähendama,” ütles Toots. “Kui intressid tõusevad, ent palgakasv peatub või inimene kaotab koguni töö, siis laenud tuleb ikkagi tagasi maksta, sest raha laenanud välispangad tahavad oma raha tagasi saada. Ja siis võib kujuneda olukord, kus eraisiku tasandil tuleb mõnedest asjadest loobuda ning võivad tekkida tõsised majanduslikud raskused.”

Kuigi suure jooksevkonto puudujäägi põhjuseks on põhjendamatult optimistlike tulevikuootustega erasektori laenud, aitab asja tasakaalustada avaliku sektori kulutuste piiramine, kinnitas investeerimispanga Suprema analüüsiosakonna juhataja Veikko Maripuu.

“Me ei tohiks rääkida eelarvetest, kus mõtleme kulutustele, vaid hoopis eelarvetele, kus on ülelaekumised,” rõhutas Maripuu. “Me võiksime tänasel päeval rääkida suhteliselt tagasihoidlikust kulude kasvust. Tulud võiks suunata stabiliseerimisreservi. Ühel päeval, kui tulevad probleemid, on vaja puhvrit meditsiinile, haridusele ja politseile, sest siis langevad ka eelarvelaekumised.”

Maripuu sõnul süvendab praegu probleeme see, et kuna Eesti kroon on läbi valuutakomitee süsteemi seotud euroga, puuduvad Eesti Pangal võimalused intressimäärasid tõsta. Eurotsoonis on praegu majanduskasvu ergutamiseks intressimäärad ülimadalad, ülekuumeneva majandusega Eesti vajaks aga hoopis kõrgemaid intressimäärasid.

Märkmed: