Kuressaare Haigla juhatuse esimees Viktor Sarapuu ütles konverentsil kuuldut
kommenteerides, et suhtub e-meditsiini lootusrikkalt, sest see muudab info
liikumise kiiremaks ja ravi tõhusamaks.
Foto: Tiina Sarv
kommenteerides, et suhtub e-meditsiini lootusrikkalt, sest see muudab info
liikumise kiiremaks ja ravi tõhusamaks.
Foto: Tiina Sarv
Oma lühikeses tänukõnes rõhutas prof. Teesalu kliinilise töö tähtsust, sest halbade ravitulemustega kliiniku teadus- ega õppetööd ei võeta tõsiselt.
Maarjamõisa haigla, nagu rahva suus kliinikumi tänaseni kutsutakse, on suutnud head taset hoida.
Kõik andmed arvutisse
E-riigina kuulsust kogunud Eesti tahab ka meditsiinis esirinnas olla. Käsil on neli projekti: elektrooniline haiguslugu, elektrooniline registratuur, digipildid ja e-retsept.
Digitaalsete haiguslugude kasutuselevõtt võimaldab arstidel ravi käigus haigete andmeid edastada või konsulteerida, näiteks saata röntgeniülesvõte kõrgema etapi haiglasse ja kiiresti sealsete kolleegide arvamuse teada saada.
Tulevikus on kavas kõigi haiglate infosüsteemid üheks tervikuks ühendada. Sellel innovaatilisel ettevõtmisel on aga rida miinuseid.
Tallinna suurima raviasutuse, Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige, neurokirurg Andres Ellamaa hoiatas info kogumisest liigsesse vaimustusse sattumast.
„E-meditsiin on tore, aga mis on selle eesmärk? Andmete töötlemise kiirus? Säilitamine? Veel midagi?“ päris Ellamaa, lisades kartuse, et e-meditsiiniga kaob arsti ja haige vaheline side, mis on ürgajast saadik oluline olnud.
„Eesmärk olla Euroopas esimeste hulgas ei tohi põhjendada e-meditsiini rakendamist,“ hoiatas ta.
Inimene vajab kaitset
Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori Urmas Kuke esinemine oli kantud mõttest, et mitte riik ei ole see, kes teab, mis on inimesele hea, vaid inimene ise, ja et igaühel on õigus privaatsusele.
Kukk taunis ametnike suhtumist stiilis „Ma töötan riigisektoris ja tean, mida teil vaja on, ning see ei kuulu vaidlustamisele.“. (Just sellist suhtumist on inimestesse ja ka ametnikesse sisendatud pika okupatsiooniaja jooksul.)
Ta rõhutas, et igaühel on õigus delikaatsete isikuandmete salastatusele ja uuringus osalema nõustunud inimene võib kas või poole pealt sellest loobuda.
„Inimene ei ole teadusuuringute objekt,“ kinnitas Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor.
Rikkumistena nimetas Urmas Kukk delikaatsete isikuandmete kaotamist, mida Eestis on ette tulnud. Samuti ei tohi arst lasta ilma inimese nõusolekuta kedagi, näiteks ravimifirma esindajat, haiguslugu uurima.
Lisaks moraalsele kahjule võib inimene, kelle terviseandmeid loevad need, kes seda tegema ei peaks, kannatada ainelist ja sotsiaalset kahju, kui tema võimalike terviseriskidega on kursis tööandja või kindlustuskompanii.
Vaheajal arutasid arstid iseenda kaitstust. Kui elektroonilised haiguslood käiku lähevad, siis on haigla juhtkonnal, ka sinna kuuluvatel mittemeedikutel, neile juurdepääs. Arstil nagu kõigil teistel patsientidel peab olema oma privaatsus.
Seda hirmu kommenteerides ütles Urmas Kukk, et haiglate arvuteid hakatakse kontrollima. See, kes ja kunas on haiguslugusid uurinud, on fikseeritav ning vajadusel karistatav.
Ärge tapke klaverimängijat!
Just sellele kutsus üles kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur, kui kõnepulti astus Eesti Bioeetika Nõukogu esimees emeriitprofessor Arvo Tikk. Siigur tuletas meelde, et Urmas Kukk juhindub vaid Eestis kehtestatud seadustest, mitte isiklikust arvamusest.
Arvo Tiku ettekandest jäi kõlama, et 2003. a. vastu võetud „Isikuandmete kaitse seadus“ on tekitanud suuri raskusi Eesti riigile olulistes eluvaldkondades: ei ole korralikku statistikat, riigi demograafiline situatsioon on halvenenud, kliiniline meditsiin on seadustest tulenevate jäikade piirangute tõttu raskustes, hävitatud on Vähiregister, ära on jäänud palju programme ja uuringuid. Ta soovitas asendada praegu kehtiv seadus tasakaalustatumaga, mis vastab Euroopa kvaliteedinõuetele, ning töötada välja reeglid registrite ristkasutuseks.
Vastulauses väitis Urmas Kukk, et Statistikaamet ei ole end delikaatsete isikuandmete töötlejaks registreerinud, ilmselt lähtudes põhimõttest, et kogu aeg on ilma hakkama saadud. Ka pidas ta arusaamatuks seda, et Vähiregister võtab andmeid Statistikaametist, kuigi peaks olema vastupidi.
Kliinikumi juhatuse liige Margus Ulst ütles, et Andmekaitse Inspektsioon on nende tööd ühtpidi küll takistanud, teistpidi viinud aga uuele tasemele: arvutisüsteemide turvaliseks muutmiseks on palju vaeva nähtud ja see on ka tulemusi andnud.
Praeguste plaanide järgi peab ühtne digitaalsete haiguslugude süsteem Eestis käivituma 31. augustil 2008.
