Eesti ootab esmaspäeval Brüsselis toimuvalt Euroopa Liidu välisministrite kohtumiselt selget toetusavaldust Eestile piirilepete preambula vaidluses Venemaaga.

Välisminister Urmas Paet loodab liidu tasakaaluka poliitika jätkumist Venemaa suunal.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kuulas täna ära välisministeeriumi strateegia
Brüsseli kogunemisel.

Euroopa Liidu välisministrite kohtumisele Brüsselis järgmise nädala alguses on Eesti
poliitikutel erinevad lootused. Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson on seisukohal, et Euroopa Liit peab Venemaale piiriküsimuses jätkuvalt survet avaldama. Mitmed meie partnerid üksikuna on meile küll toetust avaldanud, kuid nüüd ootab Mihkelson Euroopa koondumist ühtseks löögirusikaks.

"Kindlasti tahaks kuulda Euroopa Liidu eesistujamaalt, Briti välisministrilt Jack
Straw'lt küllalt selget seisukohavõttu selles küsimuses ja eks see saab paljuski olla Eestit toetav ja suunaga Venemaa poole, et Vene valitsus ja parlament samasuguse käitumisega
vastaks," rääkis Mihkelson.

Mihkelson ütleb, et sõnum mis Brüsselist tuleb, on väga oluline, seda enam, et Venemaa
on viimaste väljaütlemistega andnud mõista, et ei taha näha Euroopa Liitu sekkumas
piiriküsimusse. Erinevalt Mihkelsonist jääb välisminister Urmas Paet oma väljaütlemistes
tagasihoidlikumaks, öeldes vaid, et Eesti läheb kohtumisele partnereid toetuse eest tänama. Paet märgib, et Venemaa on end ise juba nurka surunud ning jõuliselt pole sellele vaja enam kaasa aidata.

"Kõigilt oma partneritelt Euroopa Liidus oleme saanud positiivse tagasiside selles osas, et me positsioonist saadakse aru ja ollakse seisukohal, et pall on Venemaa käes ja Vene parlament peaks piirilepped ratifitseerima," lausus Paet.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kuulas täna hommikul ära välisministeeriumi
seisukohad ning midagi asjalikku ei tõdenudki. Leiti, et ministeeriumi strateegia Brüsselis on vastuvõetav ning tõsist teavitamistööd meie partneritele enam pole vaja teha. Komisjoni aseesimees Linna Tõnisson loodab siiski, et esmaspäevane kohtumine lõpeb Eestile täiendavate toetusavaldustega.

"Mingisugust teksti ei ole ühisavalduseks ette valmistatud, see polegi traditsioon muude küsimuste puhul. Loodame edasise positiivse suhtumise laienemist ja väljaütlemist," märkis Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Liina Tõnisson.

Eesti - Venemaa piirileppepele lisaks on Brüsseli kohtumise peamisteks arutlusteemadeks
Lähis-Ida probleemid.

ROALD JOHANNSON, AK

Märkmed: