Professor Tiina Kirsil on tänavu kaks Jaan Krossi loomingut käsitlevat kursust: esimene ingliskeelne pooleaastane ainepunkti kursus (credit) Krossi ingliskeelsest loomingust, peamiselt „Keisri hullust“ ja „Professor Martensi ärasõidust“. Teine kursus, eestikeelne, toimub Tartu College'is igal teisel nädalal ja annab eestlastele ainulaadse võimaluse tutvuda meie ühe suurema ja rahvusvaheliselt tuntuma kirjaniku loominguga.

Tiina Kirss on aastapikkusel õppesarjal süvalugemise juhendajaks. Ta kaitses doktorikraadi 1994. aastal Michigani Ülikoolis võrdleva kirjandusloo kateedris ja kirjutas oma dissertatsiooni pealkirjaga „The Censor's Apprentice: Allegory and Aesopian Discourse in 20th Century Estonian and European Texts“, vaagides põhjalikult Krossi ajaloolisi romaane, kus erilise tähelepanu all oli kirjaniku ja tsensuuri suhe.

Juba esimesel seminaril Tartu College'is oli selge, et toimus Krossi kirjanduslike keerdkäikude lahtimõtestamine erudeeritud Krossi-teadlase poolt, seega ainulaadne võimalus ja kingitus Toronto eestlastele, kes selles osalesid.

Esimesel seminaril 17. septembril analüüsiti Jaan Krossi luuletuste poliitilist ja luulelist tausta ning võimalikku seost hilisemate ajalooliste romaanidega. Teatavasti oli Kross pärast Siberi vangilaagrist naasmist sõjajärgses Eestis üks esimesi vabavärsis luuletajaid ja luule sisulisi uuendajaid. Enne lühiromaani „Neli monoloogi Püha Jüri ainetel“ ilmumist 1970. aastal tuntigi Krossi peamiselt luuletajana. Arutlusel oli luuletus „Saatja“, mis ilmus 1958. a. Krossi esimeses kogus „Söerikastaja“ ja millest kujunes sensatsioon tolleaegses eesti kirjanduses. Tsiteerides „Eesti kirjarahva leksikoni“, oli selles kogus „jõuliselt väljendatud põhipaatoseks „vastuhakk vaimsele tasalülitusele“, mis kutsus ka esile süüdistavaid kallaletunge, kuid inspireeris tervet eesti sõjajärgset kirjandust“. Tiina Kirss suutis diskussioonivormis avada ülalmainitud luuletuse sügavama tausta ja mitmetahulise mõiste ning luua huvitava ja paeluva sissejuhatuse tervele kursusele.

Järgmisel seminaril, 1. oktoobril, analüüsitakse Jaan Krossi esimest ajaloolist lühiromaani Tallinnas 1469. aastal sündinud maalikunstnik Michel Sittowist — „Neli monoloogi Püha Jüri ainetel“ (Loomingu Raamatukogu 1970). Teatavasti oli Sittow Madalmaade koolkonda kuuluv maalikunstnik, kes töötas 15. sajandi lõpul ja 16. sajandil mitmetes kuninglikes õukondades Euroopas, portreteeris muuhulgas Inglise kuningat Henry VII, Taani kuningat Christian II ning oli umbes 1500. aastal Hispaania kuninganna Isabella I teenistuses. Sittow tuli seoses oma ema surma ja pärandusasjadega Tallinna, kus esitas meistritöö ja sai Kanuti Gildi liikmeks. See ongi Jaan Krossi romaani teema.

Aasta jooksul analüüsitakse suuremat osa Krossi romaane nende ilmumise järjekorras, lõpetades „Tahtamaaga“. Tiina Kirss on alustanud ingliskeelset Krossi-monograafia kirjutamist, milles ta kavatseb asetada Krossi ajaloonägemuse ning ajaloolise romaani kui vormi kasutamist Nõukogude-aegses Eestis rahvusliku identiteedi (keele, vere, nime, ja paiga) problemaatika taustale ning vaadelda Krossi romaane teiste Ida-Euroopa ajalooliste romaanide kirjutajate valguses.

Märkmed: