Lisaks ülikoolis ametlikult registreeritud kursustele jätkab õppetool sel sügisel aastapikkuste eestikeelsete seminaridega Tartu College’is ja kõik asjahuvilised on teretulnud. Kasutage võimalust kaasa lüüa, sest väljapakutud seminaride teemasid tavaliselt ei korrata. Algava akadeemilise aasta seminarid on järgmised:

BALTHASAR RUSSOW JA TEMA KROONIKA: inimesed ja olud Eestis ning Baltikumis Liivimaa sõja ajal (1558 – 1583)

Prof. Jüri Kivimäe, Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli juhataja

On saanud üldtuntud tõeks, et Balthasar Russow (sünd. u. 1534/6 Tallinnas – surn. 24. nov. 1600 Tallinnas) oli Tallinna Pühavaimu kiriku eestlasest pastor, kes kirjutas alamsaksakeelse „Liivimaa provintsi kroonika” (1578, 3.tr. 1584). Russowi elusaatust ja tema aega tunnevad küllap paljud Jaan Krossi suurteose „Kolme katku vahel” põhjal. Kirjaniku visiooni ja sulega loodud täisverelise kangelase ja tema tegude kõrval teame aga võrratult vähem tegelikult eksisteerinud Pühavaimu pastorist ja kroonikust Russowist. Kui eesti vanemas kultuuriloos on tänaseks kinnistunud arusaam, et Russow oli eesti päritolu, siis kahjuks on tegemist vaid ühe hüpoteesiga, mille esitas 1964. a. ajaloolane Paul Johansen. Russowi päritolu, tema miljöö ja elukäigu küsimuste arutelu hõlmaks kavandatava seminari algupoole. Meie kasutada on üsna palju eestikeelseid tekste (Paul Johansen, Küllike Kaplinski, Elina Öpik, Jaan Kross, Sulev Vahtre jt.), mille kallal annab pead murda. Lisaks vaatleme ka mõningaid seniavaldamata allikaid ja seisukohti Russowi eluloo selgitamiseks. Loodetavasti jõuame senikehtivatest arusaamadest erinevatele tulemustele ja õpime eristama ajaloolist Russowit kirjanduslikust Russowist.

Seminari peamiseks sihiks on aga Russowi „Liivimaa provintsi kroonika” lugemine ja analüüsimine. Meie kasutada on harukordne ajalookroonika, mis jutustab Eesti ala ja laiemalt kogu Läänemereruumi 16. saj. II poolel varjutanud Liivimaa sõjast. Raskes heitluses, milles osalesid Venemaa, Rootsi, Taani ja Poola-Leedu, kaotas Vana-Liivimaa riikide konföderatsioon oma keskaegse iseseisvuse ja alad jagati võõrvõimude vahel. Me õpime tundma nende suurte muutuste põhjuseid ja poliitilist, sõjalist ning diplomaatilist tagapõhja. Sõda, katk ja näljahäda muutusid sel perioodil argielu tavapäraseks osaks nii Tallinnas kui ka kogu Eesti alal ja kõigest sellest jutustab meile Russowi kroonika. Arutluse alla võetakse ka ajalookroonika kui teksti eripära, selle jutustava stiili laad, keel ja motiivid, ehk teisisõnu, kuidas ja miks Russow oma kroonika kirja pani. Ja lõpuks seegi, kuidas Russowi kroonikat on vastu võetud ja kasutatud ning milline on selle koht suurte ajaloonarratiivide seas. Head ainest võrdlemiseks ja eristamiseks pakub meile Johannes Renneri „Liivimaa ajalugu 1556 – 1561”. Seminariarutlustes ettevõetavad rännakud Eesti kaugemasse minevikku koos Russowi ja Renneriga saavad olema põnevad ja avastamisrõõmu pakkuvad.

Peamised tekstid: Balthasar Russow, Liivimaa kroonika (tõlk. Dagmar ja Hermann Stock; Stockholm: Vaba Eesti, 1967; 364 lk.); Johann Renner, Liivimaa ajalugu 1556 – 1561 (tõlk. Ivar Leimus; Tallinn: Olion 1995; 194 lk.). Seminari põhiline lugemismaterjal jagatakse osavõtjaile fotokoopiatena.

Aeg ja koht: seminar toimub Tartu College’is igal teisel teisipäeval, kell 17-19, esimene õppus 23. septembril.

Osavõtusoovist ja täiendavatele küsimustele vastuse saamiseks palun kirjutada Jüri Kivimäele aadressil või tulla lihtsalt esimesele seminariõppusele.

ARMASTUS EESTI KIRJANDUSES: võimalused ja võimatused

Dr. Tiina Kirss, Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli keele ja kirjanduse õppejõud

On sageli kuulda nii rahva seas kui „tõsises” eesti kirjanduskriitikas märkusi, anekdoote, mõnikord ka tõsielulisi näiteid teemal „Eestlane ja armastus“. Need on enamasti negatiivsed ehk vähemasti mõrud, mõnikord ka eleegilised. Õnnelik armastus on põgus nähtus, kuulub noorusele ning on pahatihti traagiline. Kas on eesti mees või eesti naine armastajana pelglik, tundetu, räme, rabe või lihtsalt (matslikult) tuim? Armastuse sõna mainimist välditakse justkui oleks see tuline kartul, mis suu ära kõrvetab. Ehk, kui usume Anna Haava „Põhjamaa lapsi,” on armastus nii sügavale südamesse, seitsme tabaluku taha peidetud, et sõnagi oleks justkui siivutu, selle lausumine mingi salapärase piiri ületamine, mille tagajärjel katkeb hetkeks loodud nõidus. Eesti rahva hingelaadile omane tundeline kinnisus ning tagasihoidlikkus loovad harvapoetatud lembesõnade ümber kõrgendatud pinge. Ometi on lembesõnavara eesti keeles rikkam ja huvitavam kui tavaliselt arvatakse.

On palju tarku sõnu kulutatud kirjanduse ja rahvuse keeruliste suhete üle, kuid kindel on niipalju, et rahva hing ehk etniline psühholoogia ei peegeldu kirjanduses otseselt, vaid kõverustega ja konksudega, olles siiski seal hoomatav ja äratuntav. Aastapikkuses seminaris üritame läheneda eestlasele ja armastusele kirjandustekstide kaudu, nii „traditsiooniliste” kui ka julgelt kaasaegsete läbi. Kuigi eesti lüürika on lembeluule poolest ehe, kui mitte rikkalik, siis on harva vaadatud sügavamale allikapõhja – rahvaluulesse. Ka proosas on armastuse võimalused ning ka võimatused, lävepakud ja tulemüürid rikkalikult esindatud. Seminari lugemismaterjal püüab näidata armastuse temaatika mitmekülgsust eesti kirjanduses, selle mõjutusi euroopa kirjandusest ning osutada uutele suunitlustele lähitulevikus.

Tekstid (loetelu pole täielik, järjekord on tinglik): valik eesti rahvalaule, väljavõtteid “Kalevipojast”, Kitzberg Libahunt, Vilde Mäeküla piimamees, Tammsaare Kõrboja peremees, väljavõtteid teostest Tõde ja õigus, Elu ja armastus, Ma armastasin sakslast; Mälk Õitsev meri; Hindrey „Armastuskiri” (ja teisi novelle), Sündmusteta suvi; Tuglas Felix Ormusson, valik Aino Kallase ja Hella Wuolijoe loomingust; Mati Unt Tühirand; Valton Mustamäe armastus ja valik novelle, Saat Võlu ja vaim, Katastroof; Kivirähk Rehepapp; Undusk Goodbye Vienn, Eeva Park Naeru õpilane jt.

Eeldused: rahuldav eesti keele lugemisoskus, valmisolek lugeda kahe nädala vältel 50-100 lk. Tekstide varumine toimub nii laenutamise kui fotokopeerimise korras, mil fotokoopiate eest on ettenähtud osaline tasu. Kursus toimub n.ö. rahvaülikooli stiilis, loeng-diskussioonina.

Õppemaks: 150 CAD semestris.
Kursus toimub Tartu College’is igal teisel teisipäeval, kell 17-19, esimene õppus 16. septembril. Küsimuste puhul palun kirjutada dr. Tiina Kirsile või ).

Märkmed: