Toronto Ülikooli Eesti õppetool alustab uut akadeemilist aastat 2002–2003. Kursuste ametlik algus uuel õppeaastal on esmaspäeval, 9. septembril 2002. Toronto ülikooli korralistele (immatrikuleeritud) üliõpilastele on Eesti õppetooli kursused tasuta. Kõik teised kuuluvad vabakuulajate rubriiki, ning nad peavad end registreerima vabakuulajaina vastava teaduskonna juures ning maksma vabakuulajamaksu (umbes 350 CAD). Registreerimine ning vabakuulajamaksu tasumine toimub ajaloo (History Department) või slaavi keelte ja kirjanduse kateedri (Slavic Department) administratiivse sekretäri juures, mitte otse õppejõule. Vastavad bürood on avatud äripäeviti.
Täpsemat teavet Eesti õppetooli õppekava kohta annab ajalookursuste osas prof. Jüri Kivimäe (tel. tööl 416-978-8471, e-mail: ) ja keele ning kirjanduse kursuste osas prof. Tiina Kirss (tel. tööl 416-946-8945, e-mail: ).
Kursused 2002-2003
Prof. Jüri Kivimäe ajalookursused
HIS 331Y1-Y Loeng: Baltikumi ajalugu
Aastapikkune ingliskeelne loengukursus annab Balti regiooni (ehk nn Läänemereruumi) ajaloo ülevaate muinasajast kuni tänase päevani. Balti regiooni ajaloo seletamisel puudutatakse kõiki Läänemerd ümbritsevaid maid ja rahvaid, ent kursus keskendub esmajoones kolme Balti riigi – Eesti, Läti ja Leedu ajaloole. Ülevaatekursuse raamides analüüsitakse peamiselt Balti regiooni poliitilist ja sotsiaalset ajalugu Ida- ja Põhja-Euroopa kontekstis. Loengutes käsitletakse Baltikumi ajaloo selliseid olulisi teemasid nagu ristisõjad ja ristiusustamine, hansakaubandus, luterlik reformatsioon ja katoliku vastureformatsioon, Poola ja Rootsi hegemooniataotlused, Venemaa isevalitsuslik poliitika, talurahvareformid, rahvuslik ärkamisaeg ja venestusreformid, Balti riikide iseseisvuse sünd ja langus, II maailmasõda, kommunistliku võimu aeg ja Balti revolutsioon ning taasiseseisvumine. Loengutes diskuteeritakse ka moodsate dilemmade üle nagu rahvuslik ja kultuuriline identiteet, ‘uus ajalookirjutus’ ning Baltimaade integratsioon Euroopaga.
Loengukursusele registreerimisel on eelduseks, et osalejad on varem kuulanud mõnd Euroopa või Ida-Euroopa ajaloo kursust. Eesti või balti tagapõhjaga kuulajate teadmiste tase on reeglina piisav kursusel osalemiseks.
Kursuse osavõtjailt eeldatakse aktiivset kaasalöömist aruteludes, mõlemal semestril ühe kirjaliku essee koostamist ja lõpuks kirjaliku eksami sooritamist. Kursuse peamine õpik on: Zigmantas Kiaupa, Ain Mäesalu, Ago Pajur, Gvido Straube, The History of the Baltic Countries (Tallinn: Avita 2002; 222 pp.; varustatakse õppejõu poolt). Selle kõrval kasutatakse ka: Toivo. U. Raun, Estonia and the Estonians (2001) ja Andrejs Plakans, The Latvians. A Short History (1995). Muu lugemismaterjal antakse ja soovitatakse õppejõu poolt.
Loengud toimuvad igal kolmapäeval kl 17-19, loenguruum määratakse enne sügissemestri algust.
HIS 412Y1-Y Seminar: Sõda, katk ja nälg Baltikumis varasel uusajal
Ingliskeelne seminarikursus keskendub esmajoones Balthasar Russowi „Liivimaa provintsi kroonika” (1578, 1584) analüüsimisele. Kroonika teksti lugemine on võtmeks, et mõista Taani, Rootsi, Poola ja Venemaa taotlusi ülevõimu kehtestamiseks Läänemere regioonis 16. saj. teisel poolel. Seminariharjutustel käsitletakse Liivimaa sõdade (1558 – 1583) poliitilist ja sõjalist ajalugu kui ka Baltikumi rahvaste argipäeva ajalugu Ida-ja Põhja-Euroopa multikultuurses ja paljurahvuselises kontekstis. Vaatluse alla võetakse 16. saj. erinevaid tahke, alates kirikuloost kuni sotsiaalajaloo ning kliima ja epideemiate ajalooni välja. Russowi kroonika paremaks mõistmiseks loetakse ja arutatakse ka Johann Renneri ja Salomon Henningi samaaegseid Liivimaa ja Kuramaa kroonikaid. Süvenetakse küsimustesse, miks ja kuidas kroonikud kirjutasid ajalugu, analüüsitakse ajalookroonika kui narratiivi eripära, kroonikateksti retoorikat ning narratiivi dialoogilist põhimõtet. Seminar on 4. õppeaasta kursusena üliõpilastele aastapikkune, magistrantidele ja doktorantidele üksnes sügissemestril (HIS 1284H). Seminarile registreerimisel on soovitavaks eelduseks, et osalejad on varem kuulanud üht varauusaegse Euroopa ajaloo ja üht Vene ajaloo kursust. Eesti või balti tagapõhjaga kuulajate teadmiste tase on reeglina piisav kursusel osalemiseks. Ülikooli kehtestatud reeglite kohaselt ei lubata 4. õppeaasta seminari vabakuulajaid.
Kursuse osavõtjailt eeldatakse aktiivset kaasalöömist aruteludes, mõlemal semestril ühe suulise ettekande esitamist ja lõpuks pikema kirjaliku seminaritöö koostamist.
Seminari põhitekst on Balthasar Russowi kroonika tõlge inglise keelde – The Chronicle of Balthasar Russow (1988; eesti keele valdajail on paralleelselt võimalik kasutada ka eestikeelset tõlget – Balthasar Russow, Liivimaa kroonika, Stockholm, 1967). Teised kroonikad, mida ingliskeelses tõlkes loetakse, on: Johannes Renner’s Livonian History 1556-1561 (1997) ja Salomon Henning’s Chronicle of Courland and Livonia (1992). Muu lugemismaterjal antakse ja soovitatakse õppejõu poolt.
Seminariharjutused toimuvad neljapäeviti kl 17-19. Seminariruum määratakse enne sügissemestri algust.
Prof. Tiina Kirsi keele ja kirjanduse kursused
EST 200Y Eesti keel keskastmes (Intermediate Estonian)
Aastapikkune kursus on ette nähtud neile, kes on õppinud eesti keelt üks aasta ülikooli tasemel. Kursus on sobiv ka neile, kellel elementaarne eesti keele oskus kodust kaasas. Kursus käsitleb eesti keele põhisõnavara ja grammatikat, arendades suulist ning kirjalikku keelekompetentsi edasi EST 100 astmes saavutatud tasemelt.
Õpik: E nagu Eesti (2000), saadaval esimesel kokkutulekul, lisamaterjalid ja harjutused kopeeritud komplektis.
Kolmapäeviti kell 17-19.
Ruum määratakse sügissemestri alguses, kuid suure tõenäosusega on UC 57.
EST 421F Jaan Kross Euroopa ajaloolise romaani taustal (Sügis 2002)
Jaan Krossi Eesti-keskne proosalooming seostub mitmete värviküllaste niitide kaudu Euroopa ajaloolise romaani traditsioonidega, mille üheks märgiks on tema teoste tõlked mitmetesse Euroopa keeltesse. Käesolev pooleaastane seminarikursus pakub intensiivset sissejuhatust Krossi loomingusse tema inglise keelde tõlgitud teoste kaudu (The Rock from the Sky, The Czar`s Madman, Professor Martens` Departure, The Conspiracy and Other Stories). Seminaris esitatavate küsimuste hulka kuuluvad: Kuivõrd võib rääkida “Ida-Euroopa” ajaloolisest romaanist, kui lähtuda mitte ainult sisust ja tegevuspaigast vaid vormist ning ajaloonägemusest? Kuivõrd ja kuidas seostab Kross minevikku olevikuga? Kas, kuivõrd ja kuidas Kross kujundas ning hoidis alal „rahvuskirjandust”? Ka analüüsime Krossi stiili eripära tsenseeritud tingimustes, ehk „Aisopose keelt”, mille repertuaari kuulus mõistukõne ehk „ümber nurga” rääkimine ja mis Krossi puhul väljendus ka sisemonoloogi varjundirikkuses. Milliseid muudatusi on toimunud Krossi loomingus pärast Eesti taasiseseisvumist, mil ta on asunud liikuma omaenda mälu maastikel? Taustlugemine tuleneb T. Manni, L. Feuchtwangeri, H. Sienkiewiczi, J. Tynjanovi, V. Hugo ja A. Manzoni romaanidest, ning kirjandusloolistest ning teoreetilistest kirjutistest Bahtinilt, Lukacsilt, jt. Seminaridiskussioonid ja kirjalike esseede esitamine toimub inglise keeles.
Esmaspäeviti ja kolmapäeviti kl. 14-16 (arvatavasti koondame oma aja ühe istungi peale, kas siis esmaspäeval või kolmapäeval, olenedes osalejate soovist).
Koht määratakse vastselt enne semestri algust.
NB! EST 421F kannab ülikooli kataloogis nimetust „Independent Study“, kuid üliõpilaste arv ei ole piiratud. Pigem sooviksime seminarimõõdulist osavõtjate arvu (8-10 osavõtjat). Samas palume mitte EST 421F segamini ajada õppetooli aastapikkuse ja eestikeelse Jaan Krossi seminariga, ka dr. Kirssi juhendamisel, mis toimub igal teise teisipäeval kl. 17-19 alates 17. septembrist Tartu College'is. Eestikeelne seminar aga EI kanna ülikooli krediiti korralistele tudengitele. Palun jälgige eraldi reklaami õppetooli Tartu College'is peetavate seminaride kohta järgmises Eesti Elu numbris!
EST 210S Balti Folkloor (Kevadsemester 2003)
Võrdlev käsitlus Balti mere idaranniku rahvaste suulisest pärimusest (soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, lätlased), ning folkloori tähtsusest rahvuskultuuridele erinevatel ajalooetappidel. Kursusetöö vältel tutvume rahvalaulu, muinasjutu, muistendite, ning rahvuseepose vormidega, ning arutame folkloristlike materjalide rakendamist kujutavas kunstis, tarbekunstis (ka rahvarõivastes) ja muusikas. Kursus on ingliskeelne ning ei eelda balti ega soome-ugri keelteoskust.
NB! EST 210S on poole aasta pikkune kursus ja toimub ainult kevadsemestril 2003. Kolmapäeviti kl. 14-16. Koht määratakse vastselt enne semestri algust.
SLA 1421Y Naised moodsas Ida-Euroopa kirjanduses
Ingliskeelne aastapikkune seminarikursus, mõeldud magistrantidele, mis käsitleb naise kujutlust ning naisautorlust Ida-Euroopa (k.a. Eesti) kirjandustraditsioonides 19.-20. sajandil. Teisisõnu, seminaris analüüsime „naist mehe peas” ja „naist naise peas”, nii nagu need kirjanduslikes tekstides väljenduvad: naise argielukogemus, naise keha käsitlus, mütoloogilised filtrid, mille kaudu naist kujutletakse (neitsi, ema, „eit,” hoor, Baba-Jaga), „teistmoodi” naiste tabuiseerimine (nõiaks, sinisukaks, või hoopis libuks). Käsitleme ka küsimust, kas ja kuidas naised kirjutavad „teisiti” kui mehed, ning kuidas naiste poolt kirjutatud tekstid sobivad kirjanduskaanonisse ehk miks mõnigi naisautor ei soovi, et tema teoseid nimetatakse „naistekateks” ning teda ennast „naiskirjanikuks.” Teisel semestril keskendume naiste autobiograafilistele kirjutistele, lähtudes Siberi- ning Gulagi üleelanud naiste elulugudest ning Balkani ning Tshetsheenia sõja naistunnistajate päevikutest ning ajakirjanduslikest artiklitest. Praktilistel seminariharjutustel rakendame ka kaasaegset feministlikku kirjandusteooriat ja tekstianalüüsi ning kaalume selle „tõlgitavust” Ida-Euroopa kultuuriruumi. Käsitletavate autorite hulka kuuluvad: M. Berg, M. Kundera, Timrava, B. Nemcova, I. Grekova, N. Berberova, I. Pekarkova, H. Müller, C. Wolf, V. Luik, N. Baranskaja, N. Mandelstam, S. Drakulic, T. Tolstaja. Esmaspäeviti kl. 16-18. Seminariruum määratakse enne semestri algust.
Mida teha, kui tahate õppida eesti keelt, kuid algajaks ei sobi ja natuke ka häbenete?
Kuigi õppekoormus ei luba 2002-2003 pakkuda ülikoolis kõrgematasemelist eesti keele kursust edasijõudnutele, on huvilistel võimalik osaleda prof. Tiina Kirsi kevadsemestril 2003 peetaval eesti keele seminaril, mille sihtideks on, teadvustades oma keele taset ning kohati ka paratamatuid lünki ja roostetamist: (1) arendada paindlikku ning mitmetahulist sõnavara, mis võimaldaks sujuvamalt ning elegantsemalt suhelda eestlastega (Torontos ja ka Eestis) suuliselt ning elektronposti teel; (2) grammatilised lõdvestusharjutused väliseestlaste „valupunktide” ümber, kus me tavaliselt ikka kroonilisi vigu teeme (näiteks sihitises); (3) arendada eestikeelset lugemiskogemust, ka ajakirjanduses ning ilukirjanduses; (4) õppida rahuldavalt kõnelema eesti keeles nendes seltskondlikes kontekstides (pulm, kommerss, jne.), kus seda peaks vaja olema; (5) midagi ka eesti kultuurist õppida.
Õppematerjal: fotokopeeritud tekstidekomplekt, mis sisaldab väljavõtteid nii ilukirjandusest kui ajakirjandusest.
Kavas on seminari pidada Eesti Majas laupäeva hommikuti samaaegselt Toronto Eesti Lasteaia tegevusega. Eelreklaamina toimub paaril korral sügissemestri jooksul „välkseminar”, mille kohta paluks jälgida teavet Eesti Elus.
Seminari pidamine kevadsemestril oleneb huviliste arvust. Palume oma huvist teatada dr. Tiina Kirssile, kas telefoni teel või meilitsi hiljemalt 15. novembriks 2002.
Eesti õppetoolil algab uus õppeaasta
Eestlased Kanadas | 27 Aug 2002 | EWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
