Euroopa Liiduga ühinemise taustal käivad Eestis praegu arutelud kõrgkoolide edaspidise saatuse üle. Nende senisel arvul säilitamist ei peeta võimalikuks.
Samal ajal on kõne all püsima jäävate ülikoolide taseme tõstmine. Paar aastat tagasi Tartu Ülikooli aastapäeval Torontos peetud kõnes tähendas Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo, et „meie riigi ja ülikooli säilimiseks on meil vaja jätkuvat usku, tahtmist, tarkust ja sihikindlust“. Aaviksoo manitsevad sõnad olid mõeldud kõigile eestlastele, ükskõik, kus nad elavad ja oma riigi ja rahva saatust südames kannavad.
Püsima jäämise soovist üksinda ei piisa, selleks on vaja eesmärgisuunalist tegutsemist ja igakülgset toetamist. Kõrghariduse ja kogu rahvuskultuuri elushoidmine nõuab ohvrimeelsust. Kui eestlaste enamik oma keelt ja kultuuri väärtuseks peab ning oma piiratud ressursse mõistlikult jaotab ja neid ei killusta ega kuluta tulevikuta perifeersetele projektidele, vaid rakendab juurdunud ja tunnustust leidnud aladele, on väljavaateid oma soovide rahuldavale täitumisele. Esmajärjekorras tuleb meil tähelepanu pöörata Eesti vanima ja rahvusvaheliselt tunnustatud Tartu Ülikooli taseme hoidmisele ja tõstmisele.
Rahvuslikult mõtleval eestlasel on võimalus Eesti paremale tulevikule kaasa aidata Eestis toimuvate teaduslike projektide toetamisega ja eesti õppivale noorusele õppimisvõimaluste loomisega ülikooli juurde stipendiumifondide asutamisega.
Sellega kindlustame uue põlvkonna haritlaskonna, kellest arenevad tuleviku Eesti juhid, teadlased, majandusmehed ja üldse elu edasiviijad.
Riiklikke üliõpilaste toimetulekutoetuste summasid on aastast aastasse kärbitud ja kõneldakse nende kaotamisest üldse. Sel puhul võivad stipendiumi või mõne muu toetuse võimaluse puudumisel mõnele andekale noorele ülikooli uksed hoopis suletuks jääda või stuudiumi lõpetada.
Tartu ülikoolile tehtavate annetuste ja toetuste ning stipendiumifondide haldamiseks asutati ülikooli juurde 1997. aastal sihtasutus, mis korraldab saadud summade investeerimist ja toetuste ning stipendiumide väljamaksmist.
Stipendiumi saab asutada sihtasutuse põhikapitali tehtava sissemaksuga. Stipendiumikapitali saab suurendada edaspidiste sissemaksetega.
Iga nimelise stipendiumi kohta koostatakse stipendiumifondi looja ja sihtasutuse vahel statuut, milles määratakse kindlaks stipendiumi otstarve või eesmärk ja stipendiumi taotleja kvalifikatsioon ning muud fondiga ühenduses olevad üksikasjad. Statuudi kinnitavad oma allkirjadega mõlemad pooled.
Stipendiume makstakse stipendiumifondi investeerimisel saadud kasumist vastavalt statuudis määratletud teaduslikele projektidele ja isikutele, kelleks saavad olla üliõpilased ja edasiõppijad ning uurimisalal tegutsevad teadlased.
Fondi kapitali väärtuse säilimise kindlustamiseks lisatakse igal aastal fondi investeerimisel laekunud kasumist 10% fondi kapitalile inflatsiooni ja muude kadude katteks.
Nimelise stipendiumi loomine pakub eraisikuile ja perekondadele võimaluse jäädvustada avalikkuse teadvusse mälestus endast või oma sugulastest.
Stipendiumifondi asutaja nimi tehakse teatavaks igakordsel stipendiumi väljakuulutamisel ja stipendiaatide teadaandmisel ning stipendiumi kätteandmisel, mis toimub tavaliselt ülikooli aastapäeval, 1. detsembril. Tartu Ülikoolile tehtud suurema materiaalse annetuse või toetuse teinud asutuse või isiku võib Tartu Ülikool nimetada oma auliikmeks. Torontos on neid juba mitmeid.
Kanadast saab stipendiumifondide asutamiseks Tartu Ülikooli Sihtasutusele tehtud summasid üle kanda Torontos tegutseva Tartu Ülikooli Fondi vahendusel.
Fondile tehtud annetused on vahendaja vastava tõendi alusel mahaarvatavad Kanada tulumaksust.
Nelja esimese tegevusaasta (1997—2001) kestel on Sihtasutuse poolt jagatud toetusi 208 Tartu Ülikooli üliõpilasele ja teadurile 6,020.000 krooni ulatuses.
Sihtasutuse haldamisel olevatest summadest moodustavad praegu kandvama osa väliseestlaste poolt asutatud fondid.
Tartu Ülikooli Sihtasutuse patroon Lennart Meri rõhutab oma elokventses sõnavõtus vaimsete väärtuste tähtsust, öeldes: „Euroopa kultuuriruumi idapiiril, sageli rüüstatud ristteel, kus seisab meie kodu, ei oska me oma iseseisvust tegelikust teistmoodi ette kujutadagi kui kultuurilise ja mitte ainult poliiitilise mõistena. Aga me tunneme, et meie keele ja kultuuri säilitamine on meie kohus mitte ainult meie lastelaste, vaid ka oma Euroopa naabrite ees.“
Stipendiumifondi loomisel ja selleks vajaliku statuudi koostamisel annavad nõu ja juhtnööre Tartu Ülikooli Sihtasutus (Ülikooli 18, 50090 Tartu) ja Torontos Sihtasutuse konsul dr Vello Soots (tel. 416 444 9053). Allakirjutanu on valmis oma stipendiumifondi loomise kogemusi huvilistega jagama.
Eesti õppiv noorus vajab toetust (9)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Kahju, et asjad nii on!
Aga Eestlane on ja jääb alati ahneks ja ülbeks tegelaseks!
Ja kama kui keegi kuskil midagi yritab siis... lastakse kohe vesi peale!
Üks hea ütlemine on:
Kes ei ürita see ei saa kunagi!
Edu Teile!
Aga Eestlane on ja jääb alati ahneks ja ülbeks tegelaseks!
Ja kama kui keegi kuskil midagi yritab siis... lastakse kohe vesi peale!
Üks hea ütlemine on:
Kes ei ürita see ei saa kunagi!
Edu Teile!
Või kui osad 10, saad üks tasuta?
Ka tahaksin ka ühe vene tanki tellida, see oleks tõesti vahva ees õues! Kas ostame koos 2 nii et saatmisekulud oleksid odavamad? Võibolla need mõlemad mahuksid ühe Osso konteinerisse?
Arvamus
TRENDING
