Eesti on rahvusvaheliselt sattunud raskesse olukorda, olles vastu ülemaailmsele algatusele kehtestada firmade kasumile minimaalne tulumaks.

Eestil on valida, kas ühineda algatusega ja muuta oma senist maksusüsteemi, kus ettevõtetelt võetakse tulumaksu alles kasumi väljamaksmisel või olla algatusega mitteühinemisel valmis selleks, et siin tegutsevate globaalsete korporatsioonide tütarettevõtteid hakkavad maksustama teised riigid.

Tänavu 1. juulil liitus 130 riiki Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) avaldusega rahvusvahelise maksuõiguse reformiks, mille üheks osaks on kehtestada 20-miljardilise müügituluga kontsernidele kasumimaks (niinimetatud digimaks) ja teiseks üleilmne miinimummaks äriühingute kasumilt (niinimetatud miinimummaks). Eesti on digimaksu ideed toetanud, kuid seisab vastu kasumi maksustamisele.

Eesti on küsinud kokkuleppes endale erandit, mille kohaselt oleks sellistelt tütarettevõtetelt maksu võtmise periood pikendatud kümnele aastale, kuid on saanud OECD-lt nõusoleku ainult nelja-aastaseks maksuajatusperioodiks.

"Kui Eesti maksureformiga praegu ei ühineks, ei ole [miinimummaksu kokkuleppega] ühinenud riigid kohustatud enda kontsernide Eesti tütarde suhtes "leevendusmeetmeid" ehk maksuajatusperioodi ja de minimis lävendit kohaldama. See tähendab, et Eesti tütarühingu kasumit, ükskõik kui madal see poleks, võiksid peakontori riigi jooksvalt kokkulepitud miinimummääraga maksustada," tõdes rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) oma kirjas Eesti Tööandjate Keskliidule, kus küsib tööandjate seisukohta algatusele.

"Kui reformi esialgne eesmärk oli võidelda maksupettustega, mida meie samamoodi peame vajalikuks, siis nüüdseks on sellest saanud ikkagi üleilmne tulumaksusüsteemide ühtlustamine, mida meie õigeks ei pea, sest me näeme, et see võtab Eestilt ära ise võimaluse otsustada, kuidas oma maksusüsteemi kujundada," selgitas rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Helen Pahapill.

"Meie jaoks läheb miinimummaksu algatus sellisel kujul selgelt esialgsest eesmärgist väga kaugele. Ja enam ka miinimummaksu pooldajad ei varja, et tegemist on algatusega, mille eesmärk on piirata maksukonkurentsi. Meie oleme ennast pidanud riigiks, mis sellises ausas maksukonkurentsis on päris edukas. Ja seetõttu tõesti see ettepanek maksutehniliselt meid ei rõõmusta," lisas ta.

"Reaktsioon meie mitteliitumisele on tõenäoliselt emotsionaalne, mitte ei põhine sisul, sest kõik riigid, kellega me oleme vestelnud – ka miinimummaksu pooldajad – on öelnud, et Eesti ei ole maksuparadiis ja kuidas saakski oma 20-protsendise tulumaksuga," rääkis Pahapill.

USA on Eestile survet avaldanud
Pahapilli sõnul on USA kaubandusminister Gina Raimondo septembris Eestis olles rõhutanud "väga konkreetselt" , kui oluline on USA-le see, et Eesti algatusega liituks.

Pahapilli sõnul ei lubanud USA siiski Eesti liitumise küsimust siduda mõne teise poliitikavaldkonnaga. "Ei, seda ei ole meile otsesõnu öeldud. Seda, kas seal sellised peidetud sõnumid olid, ei oska mina hinnata. Aga USA kaubandusminister oli väga konkreetne. Ja palus meil kindlasti ühineda. Jah, selline asi on tõesti toimunud."

Valitsus arutab miinimummaksu küsimust neljapäeval.

Vaata veel: https://www.nationalreview.com...

Märkmed: