Ajalugu
Renoveeritud Padise klooster.
Autor/allikas: Tõnu Tunnel
Kasinust, rasket tööd ja palvusi ülistanud mungad ehitasid Padisele oma kloostrit üle 200 aasta. Kloostrivaremete vahel on peidus üksjagu Eesti ajalugu alates Jüriöö ülestõusust kuni Liivi sõjani ning Põhjasõjast kuni Eesti Vabariigi iseseisvumiseni. Pärast 90 aastat vahelduva eduga toimunud konserveerimist ja restaureerimist on hoonekompleks nüüd külastuskeskusena valmis saanud.
https://novaator.err.ee/108409...
1317. aastal alanud Padise kloostri ehitamise raske töö oli tõenäoliselt selle 14. sajandi elanikele meeltmööda. Nimelt oli Prantsusmaal Cîteaux's (ladina keeles Cistercium) rajatud tsistertslaste ordu liikmete püha kohus teha palju tööd ja palvetada. Kõik tarbitav pidi tulema ainult oma tööst. Samuti käis rangelt askeetliku eluviisi juurde lihtsus, vaesus, vaikimine, sisekaemus, vaimulikud harjutused, pühakirja uurimine ning ümber kirjutamine.
Erinevalt teistest ordudest ei võetud kloostrisse vanemate poolt sinna saadetud lapsi, vaid ordusse astuti vabatahtlikult ja täisealisena. See oli paremaks pinnaseks meelsuse ja reeglite järgmisel. Ka kohalike elanike jaoks oli klooster pikka aega ainsaks seoseks kristlusega.
Kuigi 30 mungaga Padise klooster oli suuruselt Lääne-Euroopa mõistes tagasihoidlik, oli sel erinevatel etappidel oluline roll Põhja-Euroopa kloostrikultuuri- ja praktika kujunemisel. Emakloostri silmad Euroopa äärealale liiga sageli ei ulatunud, mistõttu oli Padise kloostril iseseisvust rohkem.
Padise mungad tegelesid kalakasvatuse, pühatekstide ümberkirjutamise ja põllutööga. Ühtlasi tõid nad Eesti aladele kiviehituskunsti ja lubjatootmise oskused. Võimsuse kasvamisel hakati tegelema kaubanduse ja maadevahetusega.
Kloostri mõju ulatus 14. sajandil ka teisele poole Soome lahte – neil oli maavaldusi ja kalastamisõigus Vantaa jõel ning patronaadiõigus Porvoo kirikus. Eesti aladel kuulusid kloostrile paljud külad Vasalemmast Nõvani.
Padise kloostris lõppenud renoveerimistööd tõid põnevaid leide
Kloostri ehitustööd said suure tagasilöögi 1343. aasta Jüriöö ülestõusu ajal, mil 28 kloostri munka tapeti ja kloostrihooned põlema süüdati. Siis tuli hooneid taastama hakata. Oletatakse, et just Jüriöö ülestõusu taoliste sündmuste kartuses ehitati see üles linnuselaadse kindlustatud hoonekompleksina.
Tsistertslaste aeg Padisel sai pöördumatu lõpu Liivi sõja algusega 1558. aastal, mil selle hõivasid Saksa ordu väed. Kohaliku legendi järgi peitsid mungad enne kloostrist lahkumist selle lähikonda oma varanduse. Teooriaid varanduse täpse peidupaiga kohta liigub palju, kuid linnalegendi järgi kaevasid nad oma aarded kivimüüride alla.
Mungad kloostrisse pärast Liivi sõda enam kunagi ei naasnudki. 17. sajandil sai kloostrihoonest perekond von Rammide mõis kuni Eesti iseseisvumiseni.
Kloostri taastamine 20.-21. sajandil
Padise mõis sundvõõrandati Reinhold Claus Gustav von Rammi käest 1919. aasta Maaseadusega. Vabariigi algusaastatel nappis noorel riigil vahendeid ja tahtmist baltisakslaste ehitiste säilitamiseks. Seetõttu ei kuulunud ehituspärandite säilitamine prioriteetide sekka.
Arusaamad olid pisut muutunud 1930. aastaks, mil algasid kloostri esimesed konserveerimistööd. 1940. aastatel toimunud teine maailmasõda ja järgnenud Nõukogude okupatsiooni algusaastad panid töö taas seisma. Katkenud konserveerimis- ja korrastustööd said jätkuda alles 1950.-1960. aastatel kunstiteadlase Villem Raami juhendamisel.
Kloostri taastamisega tegelev SA Padise Kloostri nõukogu liige Veljo Männiste sõnul algas uus huvi konserveerimise kohta 1990. aastal, kuid see ei leidnud algul piisavat kandepinda ning klooster lagunes edasi. Eriti rängad olid aastad 1993 ja 1994, mil toimusid suuremad varingud. Aastatel 1995-2015 suudeti siiski varemetepargi edasine lagunemine peatada ning asuda kloostrihoonet taas konserveerima ja restaureerima.
Restaureerimistööde viimases etapis aastatel 2018-2019 muudeti klooster külastuskeskuseks. Etapi käigus loodi külastajatele ohutud käiguteed, pandi katuseta müüriosadele varikatused, valmistati klooster ette kontserdipaigaks, paigaldati ruumidele paekivist põrandakate ja palju muud.
Renoveerimise käigus tuli välja mitmeid põnevaid detaile, näiteks unikaalne väike mitmevärviline maaling kloostri kirikulaes. Kiriku kunagist hiilgust ilmestavad raidkonsoolid, mille seas on kujutatud ka ordu asutaja Püha Bernardi nägu.
Väidetavat saladuslikku munkade varandust siiski leitud ei ole. SA Padise Klooster juhatuse liige Marje Kidron paneb inimeste südamele, et omavoliliselt seda otsima ei mindaks ning loodab, et see saladus jäägu järgmiste põlvede avastada.
Klooster pidi avalikkusele uksed avama Jüriöö ülestõusu aastapäeval 23. aprillil, kuid koroonaviiruse tõttu on see praegu edasi lükatud. Alates laupäevast on kõik külastajad Padisele jälle oodatud.
Toimetaja: Airika Harrik
