Rando Tooming Juulikuus saabuvad Eestisse taas indiaanirahvaste esindajad. Neljandat suve järjest muutub Naissaare sadamalähedane ala indiaanilaagriks, koos päris ehtsate Ti-Pi-de, Ameerika põlisrahvaste rituaalipaikade, higistamistelkidega jms.
Ja mis loomulikult kõige tähtsam – laagrit viivad traditsiooniliselt (koostöös vendade Urbide ja Soho Fondiga) läbi puhastverd indiaanlased.
1996. aastal Tarmo ja Toomas Urbi kontaktide kaudu siia sattunud indiaanirahvas nimetab ennast ise meelsamini native americans e põlisrahvaks, sest inglise keeles on indiaanlane tihtipeale olnud kasutuses negatiivses tähenduses.
Tarmo Urbi sõnul ei ole laiemalt võttes nahavärv või rass indiaanlaseks olemisel mingisuguseks takistuseks, kuna loodusrahvana on indiaanlased avatud ja eelarvamustevabad. Meelasti võtavad nad enda hulka avatud ja hingelt puhtaid inimesi, kes soovivad neilt (või nendega koos) õppida ning areneda. Siia tulevad indiaanlased on kõik oma hõimu juures väga auväärsel positsioonil ja nende panust hõimuellu ning oma rahva püüdluste edasiarendamisse on võimatu üle hinnata.
MEID ÜHENDAB SARNANE SAATUS. Sarnaselt aastatuhandeid paiksena püsinud indiaanirahvastele, oleme elanud oma Läänemere-äärsel maalapil juba aastatuhandeid, austanud omi traditsioone ja võõrvõimude valitsuste kiuste jäänud monoliitseks rahvakilluks oma keele, kultuuri ja kommetega. Raskuste kiuste on meie hulgas alati eksisteerinud inimesi, kelle ajalooline ja meditatiivne mälu on avar ning see omakorda ei ole lasknud kustuda järjepidevusel. Vanu aegu mäletatakse, säilinud on eesti oma maausk ja selle edasikandjaid on meie hulgas leidunud ka kõige räigema tagakiusamise kiuste.
Meie sõbrad indiaanirahva hulgas tunnetavad meie potentsiaali ja ürgrahva kollektiivsest mälust tulenevat võimsust tihtipeale meist endist pareminigi. Tarbimisühiskonnas ei erista paraku enamik selle liikmeid enam olulist ebaolulisest. Ka on paljude jaoks katkenud (ehkki õigem oleks öelda uinunud) side loodusega. Indiaanilaagrid aitavad eestlastel osa saada Põhja-Ameerika indiaanlaste sellekohastest arusaamadest ja traditsioonidest. Meile sarnaselt on Ameerika põliselanikud pidanud oma eksistentsi, maade ja pühade paikade säilimise eest lakkamatut võitlust pidama. Võitlus XXI sajandi moodi tähendab eelkõige võitlust iseenda, oma laiskuse ja mugavusega.
MIDA INDIAANILAAGRITES TEHAKSE? Käesoleval aastal on laager üks osa ligi kuu aega kestvast ürituste sarjast, mis Soho Fond ja Põhja-Ameerika indiaanlaste sotsiaal-, haridus- ning kultuuriprogrammi „Turtle Island“ raames läbi viiakse. Indiaanihõimude vaimsed liidrid külastavad meie maa mitmeid paiku ja osalevad kohalikel kultuuriüritustel laulude ja muistenditega.
Naissaarel toimuv indiaanilaager kujutab endast nende sündmuste kõige olulisemat ja ühtlasi kokkuvõtvat osa, kus tutvustatakse põlisrahvaste iidset kultuuripärandit, kombeid, uskumusi ja traditsioone. Laagrisse tulijad on igal aastal saanud rõõmsa üllatuse osaliseks, nähes, kui lähedasteks meie iidsed tavad ning arusaamad nendest tihtipeale osutuvad. Oleme ju ürgrahvastena ühe perekonna liikmed ja omavahel sugulased.
Indiaanilaager propageerib looduslähedast säästvat eluviisi ning inimestevahelist siirast, ausat ja otsekohest läbisaamist. Põlisrahvaste pilgud on läbi aegade olnud suunatud tulevikku.
Eesti Päevaleht kirjutab indiaanlaste ja eestlaste paljudest ühisjoontest
Kuumad uudised | 04 Jul 2002 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
