Hansson sai kaheksaliikmeliselt nõukogult viis häält ning tema vastaskandidaat, IMF-is vanemnõunikuna töötav Andres Sutt sai kolm häält.
Hansson asub Eesti Panga presidendina tööle järgmise aasta juunis, kui lõpeb senise juhi Andres Lipstoki ametiaeg.
Alates 1998. aastast maailmapangas töötav Hansson juhib praegu majanduspoliitika osakonda Hiinas, kuid on töötanud ka Ida-Euroopa ja Balkani riikidega.
Ta oli Eesti Panga nõukogu liige aastail 1993-1998, peaministri majandusnõunik aastail 1992-1995 ja 1997 ning välisministeeriumi nõunik aastail 1991-1992.
Hansson oli ka Eesti krooni rahareformi juhtinud rahareformi komitee liige. Varasemalt on ta töötanud mitme ülikooli juures.
Hansson on avaldanud arvukalt majanduspoliitilisi artikleid ning tal on Harvardi ülikooli majandusteaduse doktorikraad.
Hanssoni võimalikule edule viitas ka eelmine hääletusvoor, kus teda toetas kõige enam nõukogu liikmeid.
Samas jäi teises voorus üllatuslikult kandidaatide seast välja rahandusminister Jürgen Ligi, kes ütles mõni tund enne nõukogus toimunud hääletust, et tahab poliitikast õigel ajal lahkuda.
Lisaks Ligile jäi kandidaatide seast välja ka advokaadibüroo Sorainen jurist Andres Tupits, kelle edu pidas ajakirjandus ka enne seda äärmiselt ebatõenäoliseks.
Põhiseaduse kohaselt nimetab Eesti Panga presidendi ametisse vabariigi president keskpanga nõukogu ettepanekul ning kaheksast liikmest peab teda toetama vähemalt viis.
Hansson peab läbima kuni kolm kuud kestva kaitsepolitsei julgeolekukontrolli, misjärel tutvub nõukogu andmetega ja teeb presidendile vastava ettepaneku.
Eesti Panga nõukogusse kuuluvad lisaks esimehele Jaan Männikule riigikogu liikmed Kalev Kallo (KE), Tõnis Palts (IRL) ja Valdo Randpere (RE), endine majandusminister Liina Tõnisson (SDE), TÜ professorid Irene Kull ja Urmas Varblane ning TTÜ professor Enn Listra.
Seaduse kohaselt on keskpanga presidendi ametiaeg seitse aastat ja see on ühekordne.
Oliver Kahu
