Eesti majanduse seisu kommenteerides räägivad keskpanga juhid taas, et kuigi Eestil läheb hästi, tuleb valmis olla raskemateks aegadeks.
SKP kasvas esimeses kvartalis 7%, Eesti eksport tugevneb ja tööhõive kasvab, samas on aga väliskeskkond muutunud oodatust ebasoodsamaks, mis võib anda tagasilöögi ekspordile. Pankade laenukampaaniad on jätkuvalt suurendanud ka inimeste laenukoormust.
Kinnisvarabuumi lõppemist kriisiga, nagu hoiatas peaminister Andrus Ansip, pangajuhid ei kinnita. Küll aga lubavad palkadega võrreldes kiirelt kasvanud kinnisvara hinnad ja kunagi kindlasti tõusvad intressid ennustada, et nii mõnigi laenuvõtja võib sattuda raskustesse ja peab kallilt ostetud vara müüma võib-olla oodatust odavamalt.
Eesti Panga president Andres Lipstok sõnul lõpeb iga buum juba terminoloogiliselt pöördega. "Kas see pööre on pauk või kriis, seda mina täna minul oleva informatsiooni alusel prognoosida ei julge," lausus Lipstok.
Eesti Panga asepresidendi Andres Suti väitel on väliskeskkond läinud Eesti jaoks ebasoodsamaks. "Euroopa majandus on nõrgem ja varem või hiljem mõjutab see ka meie majanduse käekäiku. Ei saa välistada, et kellelgi võivad probleemid tulla. Sellist üldist probleemi hetkel ei ole," sõnas Sutt.
Selleks, et eestlase rahakotti ülejärgmisel aastal eurod täidaksid, tuleb panga hinnangul eelkõige jälgida inflatsiooninõude täitmist. Valitsuse kavandatavad aktsiisitõusud ähvardavad pilli lõhki ajada, isegi kui suurem tõus jääb aasta teise poolde.
"Me peame silmas pidama, et hindamisel vaadatakse ka tulevikku ja see kuudega mängimine ei ole antud juhul pääsetee," rääkis Märten Ross.
Põhiseaduse muutmist euro kasutuselevõtt panga hinnangul ei eelda, kuigi seal on kirjas, et raha väljaandmise ainuõigus on Eesti Pangal. "Need küsimused saab ära klaarida näiteks Eesti raha seadusega, Eesti panga seadusega. Tuleb anda definitsioon nendele mõistetele," lausus Lipstok. Pank on oma ettepanekud rahandusministeeriumile juba esitanud.
EPP EHAND, AK