Ringlusesse minevatel 100-kroonistel on sama kujundus võrreldes eelmiste, 1999. aastal emiteeritud 100-krooniste rahatähtedega. Uued turvaelemendid rahatähel on Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki allkiri ning väljalaskeaasta 2007.
Lisaks on muudetud ultraviolettvalguses helendava ristküliku asukohta, mis asub uutel rahatähtedel tagaküljel, varasema väljalaske rahatähtedel oli see paigutatud kupüüri esiküljele. Võrreldes eelmise 100-kroonisega on kasutatud ka pisut laiemat ja ultraviolettvalguses siniselt helenduvat turvaniiti.
Uute rahatähtede trükkimise vajadust põhjendas Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve sellega, et 100-krooniste rahatähtede varu ei ole enam piisav, sest kulumise tõttu ei vasta üha enam 100-krooniseid ettenähtud kvaliteedinõuetele. "Uute rahatähtede emiteerimisega ja raharingluses füüsiliselt kulunud rahatähtede asendamisega tagab Eesti Pank ringluses oleva sularaha kvaliteedi," rääkis Roosve, lisades, et keskmiselt peab üks 100-kroonine rahatäht ringluses vastu kolm aastat.
"Praeguseks hetkeks on vajalikud muudatused makseautomaatides ära tehtud ning uue raha kasutamisel tõrkeid ei tohiks tekkida. Oleme omalt poolt teinud sularahakäitlejatega sel teemal igakülgset koostööd," kommenteeris Roosve uute 100-krooniste kasutusvalmidust.
Uued 100-kroonised trükiti 2007. aastal Saksamaal Gieseke & Devrient GmbH rahatrükikojas.
Samaaegselt 2007. aastal uuendatud turvamärkidega 100-krooniste rahatähtede emiteerimisega jäävad seadusliku maksevahendina kehtima ka kõik seni käibelelastud 1991., 1992., 1994. ja 1999. aasta seeria 100-kroonised rahatähed.
Eesti uute 100-krooniste rahatähtede turvamärkide kirjeldustega saab täiendavalt tutvuda Eesti Panga veebis.
2008. aasta esimeses pooles plaanib Eesti Pank käibele lasta ka uuendatud turvamärkidega 25- ja 500-kroonised rahatähed. Viimati uuendas keskpank 2- ja 10-krooniste rahatähtede hulka, lastes neid täiendavalt ringlusesse 2007. aasta jaanuaris.
Heikki Aasaru