Eesti Panga hinnangul on majandus jahtumas kiiremini, kui eelmise aasta sügisel eeldati ja majanduskasv on käesoleval aastal kaks protsenti, tuleval aastal kolm protsenti ning 2010. aastal viis protsenti.
Majanduse kiirema jahtumise põhjustajateks peab Eesti Pank ühelt poolt keerulisemat väliskeskkonda, mis on toonud kaasa aeglasema välisnõudluse kasvu ning toorme- ja toiduhindade kallinemise ning tõstnud riskimarginaale. Teisalt on kasvav ebakindlus ja kõrge inflatsioon vähendanud ka sisenõudlust, teatas Eesti Panga pressiesindaja.
Olukorra paranemist pole ilmselt oodata ka veel 2009. aastal. Samuti on kasvanud väline hinnasurve, mis on vähendanud tarbijate ostujõudu. Eesti Panga kevadprognoosis on kärbitud sisenõudluse mahtu nii kinnisvarasektori jahtumisest tingitud vähenenud investeeringute kui ka kiire inflatsiooni ja majapidamiste ebakindluse tulemusena kahanenud tarbimise tõttu.
Eesti Panga hinnangul sõltub majanduskasvu taastumise kiirus Eesti edukusest olemasoleva ekspordipotentsiaali realiseerimisel. Majanduse uut tõusulainet on oodata väliskeskkonnast tulenevalt kas 2009. aasta lõpus või 2010. aasta alguses.
Eesti Pank prognoosib oma põhistsenaariumis 2008. aasta inflatsiooniks 9,8 protsenti ning kahel järgmisel aastal vastavalt 4,5 protsenti ja kolm protsenti. Keskpanga hinnangul jõuab Eesti inflatsioon 2010. aasta lõpus Maastrichti inflatsioonikriteeriumi lähedusse.
Keskpanga hinnangul ei ole välistatud, et Eesti majandus kasvab tänu soodsamale väliskeskkonnale või Eesti ettevõtete kiiremale ekspordile ümberorienteerumise võimele prognoositust siiski hoogsamalt.
Samas on olemas ka oht majanduskasvu prognoositust kiiremaks aeglustumiseks juhul, kui viimastel aastatel laenuraha eest tehtud investeeringud lähtusid liialt optimistlikest ootustest. Lisaks võib inflatsiooni alanemist edasi lükata palgakasvu oodatust mõõdukam aeglustumine.