Teisel poolaastal kallinesid Eestis kiiremini teenuste ja toiduainete hinnad. Võrreldes teiste euroala riikidega kandus Eesti poeriiulitele eriti järsult üle kohvi ja mahlade kallinemine maailmaturul. Praeguseks on nende toidutoormete hinnatõus küll peatunud, kuid hinnatase on jäänud kõrgeks ning see mõjutab hindade kasvu ka lähikuudel. Teenuste hindu on suuresti kasvatanud eelmise aasta kevadel kerkima hakanud telefoni- ja andmesideteenuste hinnad. Samuti on jätkunud meditsiiniteenuste, sh hambaravi hinnatõus. Tööjõumahukamate teenuste kallinemise taga on ka suhteliselt kiire palgakasv.
Mõnevõrra aitas tarbijahinna kasvu piirata energiahindade odavnemine – nii elekter börsil kui ka mootorikütused maksid keskmiselt vähem kui 2023. aastal. Aasta lõpus kasvas hoogsalt sõidukite müük, kuna automaksu rakendumine käesoleva aasta alguses motiveeris inimesi sõidukiostu 2024. aasta sisse ajastama. Samas sõidukite hindu see elavnemine märkimisväärselt ei kujundanud.
Naaberriikides Leedus ja Lätis jäi eelmise aasta inflatsioon vastavalt 1% ja 1,3% kanti. Sealjuures kallinesid Eestis naaberriikidega võrreldes rohkem teenused, iseäranis transpordi- ja sideteenused. Toiduained, mis moodustavad suurima osa tarbijakorvist, Leedus eelmisel aastal sisuliselt ei kallinenud. Ka energiahinnad odavnesid Lätis ja Leedus veidi kiiremini kui Eestis.
Eesti Panaga hinnangul kujundab käesoleva aasta hinnakasvu Eestis taas maksupoliitika. Ühelt poolt taandub jaanuaris välja 2024. aasta alguses rakendunud kõrgem käibemaksu mõju, mis eelmise aasta hinnakasvu määras. Samas hakkas 2025. aasta alguses kehtima automaks ning tõusis alkoholiaktsiis. Lisaks tõuseb aasta keskel käibemaks 24%ni ning kerkib ka diislikütuse aktsiis. Kokkuvõttes ootab Eesti Pank 2025. aasta hinnakasvuks 4,3%. Ilma maksutõusudeta jääks hinnatõus käesoleval aastal veidi alla 3% ning kogu euroala hinnakasv jääb sel aastal oodatavalt 2% lähedale.
