afp/scanpix
Artikkel ja kommentaarium Eesti Päevaleht: http://www.epl.ee/news/valisma...
2008. aastal tehtud kahtlaste ülekannete ulatuse avastas rahapesu andmebüroo eelmisel aastal. Riigiprokuratuur otsustas kogutud andmete põhjal kriminaalasja siiski algatamata jätta.
Vene advokaadi Sergei Magnitski tegevuse ja surmaga seotud asjaolud püsivad ka praegu, mitu aastat hiljem, rahvusvahelise avalikkuse huviorbiidis.
Alles hiljuti peeti USA ja Venemaa vahel maha suur poliitiline lahing. Ühendriikides võeti vastu nn Magnitski akt, millega kohaldati viisakeelud umbes 60 Venemaa ametiisikule, keda kahtlustatakse seotuses Magnitski surmaga või selleni viinud suurejoonelisest rahapetuskeemist kasu saamises. Venemaa vastas möödunud aasta lõpus nn anti-Magnitski seadusega, keelates laste adopteerimise USA-sse.
Samal ajal on jätkunud rahvusvahelised püüded, et paljastada Magnitski poolt 2008. aastal enne vangistamist avalikkuse ette toodud tohutust maksupettusest pärit raha liikumine ja skeemist tulu lõiganud isikud. Seda nii ebaseaduslikult saadud miljonite dollarite kättesaamiseks kui ka tõestamaks Magnitski väiteid, et skeemi taga olid Venemaal riigivõimu teostavad ametiisikud ehk kuritegelik riiklik korruptsioon. (Vt petuskeemi selgitust illustratsioonil.)
Lühidalt on Magnitski kaasuse keskmes Venemaa maksuametist 230 miljoni dollari suuruse maksutagastuse välja petmine.
Professionaalne töö
Tõendeid on leitud vähemalt 134 miljoni dollari kiire väljakantimise kohta. Mida rohkem on niidiotsi ja fakte välja tulnud, seda enam on hakanud asja vastu huvi tundma välisriikide uurimisorganid. Mullu alustas kolm Euroopa riiki võimaliku rahapesu tõttu lõpuks ka ametlikku uurimist: Šveits, Läti ja Küpros.
Sel nädalal lisandus Leedu – sealne prokuratuur teatas, et alustab uurimist seoses umbes 13 miljoni dollariga, mis väidetavalt pärineb Magnitski avastatud maksupettusest ja jõudis 2008. aastal Ukio Bankases maksuvabade firmade arvetele.
Praeguseks selgunud info põhjal iseloomustab raha liigutamist ja puhtakspesemist välismaistes pankades suur professionaalsus. Ülekannete esialgseteks sihtkohtadeks valiti erinevad riigid, et summad väiksemaks jagada. Seal kanti raha tihti mitmesse panka, tuntud maksuparadiisides asutatud varifirmade nimel avatud arvetele. Soov tähelepanu vältida on läbinähtav.
Nn Magnitski juhtumi raha kantimisega seotud riikide ritta tuleb lisada Eesti, sest kuritegelikult saadud raha Venemaalt välja viimiseks kasutati ka Eesti pankasid, kus rakendati jälgede varjamiseks analoogset skeemi. Mullu korraldas avaliku kärata sellekohase spetsiaalse uurimise rahapesu andmebüroo. Avastatud kahtlaste tehingute kogumaht on muljetavaldavalt suur.
„Seoses nn Magnitski juhtumiga tegi kontrolli rahapesu andmebüroo, et tuvastada väidetavalt kuritegelike rahaliste vahendite liikumine läbi Eesti pankade. Kontrolli tulemustest nähtub, et nimetatud raha on tõepoolest liikunud osaliselt ka läbi Eestis avatud kontode,” kinnitas riigiprokurör Piret Paukštys Eesti Päevalehele.
Paukštys täpsustas, et uurimine tehti eelmisel aastal pärast kahtlaste tehingute kohta informatsiooni saamist. „Kahtlased ülekanded tehti 2008. aastal. Läbi Eesti pankade teostati ülekandeid ligikaudu 10 miljoni USA dollari väärtuses ning rahaülekanneteks kasutati kümmet erinevat äriühingut,” avaldas prokurör uurimise käigus välja selgitada õnnestunud faktid, nimetamata siiski ühegi konkreetse asjaga seotud olnud Eesti finantsasutuse nime.
Ühtlasi lisas ta, et ollakse valmis igati panustama teistes riikides algatatud uurimiste abistamisse: „Eesti õiguskaitseasutused on valmis rahvusvahelise koostöö raames osutama oma kaasabi nendele riikidele, mis olid kuritegeliku raha sihtkoht ja kus tegutsesid kuriteo toimepanijad.”
Rahapesu andmebüroo: pankade hoolsusmeetmete tugevus on küsimus
Rahapesus on alati küsimus selle toimepanijate osavuses, mis omakorda sõltub vähemalt osaliselt pankade ja teiste rahapesu tõkestamise süsteemi osalejate hoolsusmeetmete rakendamise tugevusest, rahapesu andmebüroo (RAB) juht Aivar Paul.
••Milliste pankade kaudu Venemaa maksuametist välja petetud raha Eestis pesti?
Ma ei soovi välja tuua konkreetseid panku.
••Kui asja lähemalt vaadata – tehingud tehti 2008. aastal, RAB kontroll 2012. aastal –, tuleb välja, et pank või pangad ei informeerinud teid kahtlase sisuga tehingutest ise, vaid te avastasite need mujalt laekunud info põhjal. Kas see on pankade puhul normaalne käitumine?
Küsimus on selles, millises ulatuses pangad rakendasid oma hoolsuskohustust ja kas nimetatud tehingud oleksid pidanud tähelepanu äratama. Tehingute puhul subjektiivse rahapesukahtluse tekkimine sõltub ju ka sellest, kui hästi on tehingute teostaja suutnud nende tegelikku eesmärki ja olemust varjata. Ma ei sooviks anda hinnangut, kui hästi või halvasti on pankade hoolsusmeetmete rakendamine toimunud nende tehingute puhul.
••Kas sellised tehingud oleks läbi läinud ka 2012. aastal, kui rahapesu regulatsioon oli juba tugevam?
Rahapesus on alati küsimus selle toimepanijate osavuses, mis omakorda sõltub vähemalt osaliselt pankade ja teiste rahapesu tõkestamise süsteemi osalejate hoolsusmeetmete rakendamise tugevusest. Kuna rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse subjektid muudavad oma rahapesu tõkestamise süsteeme efektiivsemaks, siis loodetavasti sellised tehingud, mis võisid märkamatuks jääda 2008, seda enam ei jää 2013. Paratamatult muutuvad ka rahapesijad ajaga järjest leidlikumaks.
Arvestades, et retooriliselt on Venemaa Balti pankasid (eelkõige Läti ja Eesti pankasid) süüdistanud Venemaa rahade kapitali väljaveos ja rahapesus ning et Baltikum on Venemaa rahale jätkuvalt atraktiivseks aknaks Euroopasse, siis kahtlemata peab Venemaa-suunaline rahavoog olema suurendatud tähelepanu all.
••Kas ka meie rahapesuseadusi tuleks veelgi tugevdada?
Küsimus ei ole niivõrd seaduste tugevdamises kui pigem olemasolevate seaduste eesmärgipärases ja efektiivses täitmises.
Kärt Anvelt EPLO