12. aprill 2016
Siiri Liiva, reporter
Ligi 30 aastat Viljandimaal piimakarja aretamisega tegelenud Lea Puur on olnud üks neist, kes on pidanud kriisi tõttu põllumajanduses oma karjast loobuma.
Foto: ELMO RIIG/SAKALA

Peaaegu iga nädal on üks piimakarja omanik sunnitud oma tegevuse lõpetama, kuna Euroopa madalaim piimakokkuostuhind on muutunud tegevuse jätkamise Eestis ebaotstarbekaks. Vähem kui kuu aega tagasi müüs oma viimased loomad maha Viljandimaal üle 20 aasta Eesti parimat piimakarja aretanud Lea Puur.

«Viimased lehmad läksid ära 18. märtsil Teedla mõisa,» rääkis 27 aastat Viljandimaal Saarepeedi vallas piimakarja aretamisega tegelenud Õunapuu talu perenaine Lea Puur (70), kelle lüpsikarjas oli üle 30 looma. «Lüpsikarja sain elu peale müüa ja mullikad on alles – neid teen järjest tiineks ja ootan tõumüüki,» lisas ta.

Kuigi täna on piimakarjaomanikule märksa kasumlikum müüa oma loomad kas Lätti või Leetu, oli Puuri jaoks oluline, et tema loomad jääksid siiski Eestisse. «Aasta lõpul ma hakkasin seda asja ajama – ja algul oligi, et muud varianti ei ole kui Poola –, aga siis ma leidsin sobiva koha oma lehmadele siin,» kirjeldas pikaaegne piimakarja kasvataja, kelle üks tütardest käis lausa erinevaid farme pidi, et neile uut kohta leida.

«Ausalt öeldes olekski kasumlikum Poola müüa – Poola maksab rohkem –, aga need lehmad olid minu elutöö,» nentis Puur. Ta lisas, et Poolas makstakse piimalehma pealt vähemalt 100 eurot rohkem, kui saab neid Eestisse müües. «Mullikad lähevad nii või teisiti välismaale, siin ei ole võimalik neid müüa,» tähendas ta. Kuna naine soetas paar aastat tagasi piimakarja kõrvale ka 16 lihaveist, siis keskendutaksegi edaspidi Õunapuu talus sellele põllumajandussuunale.

Puur on seisukohal, et Eesti on ainuke riik Euroopas, kes peale euroliidu vahendite rohkem ressursse põllumajandusse ei pane. «Isegi Läti ja Leedu suudavad oma põllumeestele doteerida – isegi Lätti on läinud meie loomi – aga tänu sellele, et riik toetab,» kirjeldas Puur. Kuigi ta möönis, et Soomeski seisavad piimakarja omanikud silmitsi raskustega, on riiklik tugi põllumajandusele seal suurem.

Puur lisas, et talle tundub, nagu oleks Eesti valitsus põllumajanduse vaenlane ja tänase poliitika jätkumisel lõpeb elu maapiirkondades väga kiiresti. «Ainult linnades veel käib siis elu ja hakkame enda lehmade piima kalli raha eest välismaalt ostma,» sõnas piimakarja aretaja.

Kõige suurem kurvastus on aga Puuril seejuures, et veel aasta aega tagasi oleks vanem tütar (38) võtnud piimakarja suuna üle. «Iga vanem tahaks ju oma elutöö üle anda lastele, aga minul ei õnnestunud see enam,» ütles Puur. Nüüd jääb tütardele vaid lihakarja kasvatamine, mis on paari aastaga juba poole võrra kasvanud. «Need võttis vanem tütar mul üle – ta võttis noortaluniku toetust, sest maa on vaja ju ära kasutada,» sõnas ta.

Veebruarikuise üle-euroopalise statistika kohaselt on Baltikumis euroliidu madalaim piima kokkuostuhind. Kui Eestis on see 0,23 eurot, siis vaid Leedus ja Lätis on see veel väiksem – vastavalt 0,22 eurot ja 0,21 eurot. Samas Poolas makstakse 0,26 eurot, Saksamaal euroliidu keskmisel tasemel 0,29 eurot ning Soomes näiteks 0,39 eurot.

Eesti põllumehed ei pea piisavaks seniseid riiklikke meetmeid viimasel paaril aastal piima- ja sealihatööstust tabanud kriisist väljatulemiseks, väites, et see pigem sillutab teed importtoodangule, näiteks Poola piimale.

Märkmed: