Ulvar Käärt EPLO
Saarelt avastati seni teadmata hiietamm ja ohvrikivi, mille asukoht jääb saladuseks.
Paari viimase nädala jooksul kogusid maausulised ja folkloristid Muhumaal rahvapärimusi ja kaardistasid looduslike pühapaikade – hiite, allikate, ohvrikivide – asukohti.
Uurimisretkel osalenud semiootikatudengi Auli Küti sõnul ületasid tööde tulemused ootusi. Kokku kaardistati üle kolmekümne loodusliku pühapaiga ning kuulati ära enam kui kolmkümmend kohalikke traditsioone tundvat inimest. “Oli üllatav, kuivõrd hästi kohalikud tundsid ja oskasid kirjeldada pühapaiku,” märkis Kütt.
Kõige silmapaistvama leiuna tõi Ahto Kaasik Maavalla kojast välja juhuslikult ühe vanamemme jutu lõpus läbi lipsanud viite alusel avastatud vana hiietamme, mille juurest tuli välja ka ohvrikivi. Erakordseks muutis avastuse Kaasiku sõnul asjaolu, et Muhu saarel on vanu hiiekohti vähe teada.
Tamme täpsemat asukohta ei soostunud ta avaldama, sest see võib pühapaigale saatuslikuks saada. “Sellised kohad on ennekõike kohalike paigad. Paljude külastajate tõttu võidakse ära tallata väärtuslikud taimeliigid ning rikutaks piirkonna rahu,” selgitas Kaasik.
30 tunni jagu juttu
Ekspeditsiooni tulemustega jäi rahule ka pärimust salvestanud Eesti kirjandusmuuseumi teadur Mari-Ann Remmel, kellele avaldas muljet Muhu põlise kultuuri elavus ning eakate eriline jutustamisoskus. Kokku talletati tööde käigus kolmekümne tunni jagu juttu, mis Remmeli sõnul säilitatakse rahvaluule arhiivis. Samuti täiendatakse nende alusel kohapärimuse andmebaasi.
Ekspeditsiooni käigus looduslikud pühapaigad mõõdistati, filmiti, pildistati ning määrati nende täpsed koordinaadid. Lisaks koguti viiteid võimalike pühakohtade kohta jutuvestjatelt. Olemasoleva metoodika alusel need kohad kirjeldati ning fikseeriti.
Kõige olulisem on uute paikade leidmine. “Paljude kohtade saatus aga sõltub üksikutest veel elavatest vanainimestest, kes asukohti mäletavad,” nentis Kaasik. Kuna paljud kohad Muhumaal jäid uurimata, on kevadel plaanis ekspeditsiooni korrata.
Omapärased pühapaigad
Ahto Kaasik, pärimuseuurija
Kuna ravikive on Muhus silmatorkavalt palju, võib öelda, et see omapärane traditsioon on siiani elus.
Kivide leidmine on keeruline, sest inimesed hoiavad neid salajas. Vastasel korral nendega seotud toimingud ei mõjuks.
Juttude järgi leiavad kivid kasutust nahahaiguste, muhu keeles moaljate ravimisel.
Moaljate uhatlemisel ehk siis ravimisel pestakse haigeid kohti veega või vajutatakse nendele mõne metallesemega. Seejärel viiakse mingil kindlal ajal pudel pesuveega või metallesemega kivile ning sealt tullakse tagasi vaatamata ära.
Paljud inimesed on kinnitanud meetodi tõhusust. Seda, kuhu kivile keegi moaljatega seotud vett või esemeid viis, hoiti rangelt saladuses.
Eesti Päevaleht
Eesti: Pärimuseuurijad leidsid Muhust iidse pühapaiga EPLO
Kuumad uudised | 31 Oct 2005 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
