Peaminister Juhan Parts saatis reedel Ameerika Ühendriikide presidendile George W. Bushile tänukirja Raadio Vaba Euroopa eestikeelsete saadete käigushoidmise eest aastakümnete jooksul.


«Kasutan võimalust Raadio Vaba Euroopa eestikeelsete saadete lõpetamise puhul tänada Teid ja Ameerika Ühendriikide valitsust Eesti jaoks nii oluliste saadete edastamise eest paljude aastate jooksul,» seisab Partsi kirjas Bushile.

Parts meenutas, et Raadio Vaba Euroopa oli okupatsiooni ja totalitaarse kommunistliku võimu ajal Eesti jaoks üks aknaid vabasse maailma.

«Hoolimata jõhkratest katsetest segada Raadio Vaba Euroopa signaali, jõudsid paljud tsenseerimata uudised ja kommentaarid siiski raudse eesriide taha,» märkis Parts.

Peaminister nentis, et praegu kuulub Eesti vabade ja demokraatlike riikide hulka ja saab peagi NATO liikmeks. «Raadio Vaba Euroopa eestikeelsete saadete lõpetamine tähistab ühe ajajärgu lõppu, see on ühtaegu nii rõõmus kui kurb,» tõdes Parts.

Peaminister palus USA presidendil vastu võtta siiras tänu suure abi eest Eesti iseseisvuse taastamisel.

Reedel kell 15.30 kõlasid viimast korda Eesti raadioeetris sõnad «Siin Raadio Vaba Euroopa!» sest raadiojaama eestikeelsete saadete toimetus lõpetas senise rahastaja Ameerika Ühendriikide valitsuse ja kongressi otsusel tegevuse.

Saatemaht vähenes finantskaalutlustel juba kuu aega tagasi, kui lõppesid hommikused ja õhtused saated, mida kandsid üle Kuku raadio ja Klassikaraadio.

Peale Eesti toimetuse lõpetas töö veel viis Ida-Euroopa riikide keeltes saateid edastavat toimetust - Läti, Leedu, Slovakkia, Bulgaaria ning Horvaatia toimetus.

Raadio Vaba Euroopa/Vabadusraadio jätkab saadete edastamist ligi 30 keeles, teiste hulgas Afganistani, Venemaale, Armeeniasse, Türkmenistani, Moldovasse, Usbekistani, Serbiasse, Kosovosse, Montenegrosse, Bosniasse, Makedooniasse, Valgevenesse ning Ukrainasse.

Eestikeelsed saated algasid juunis 1975 ning nõudsid Postimehe andmeil Ameerika Ühendriikide maksumaksjailt ainuüksi Eesti iseseisvuse taastamise järgsel ajal üle 100 miljoni Eesti krooni.

Sellest rahast on jätkunud nii toimetuse hoidmiseks kui ka korrespondentide tasuks Eestis ja mujal Euroopas.

Märkmed: