Samal ajal ütles Kallas, et Eesti on vaktsineerimise kiiruse poolest Euroopas kolmandal kohal. Samas võiks olla vanemaealiste grupis vaktsiiniga hõlmatuse tase palju parem.
Kallase sõnul on valitsuse eesmärgiks olnud kaks kolmandikku vaktsiini kasutada riskirühmade vaktsineerimiseks ja kolmandik eesliinitöötajatele.
Kallas märkis, et kui Tallinnas oli massvaktsineerimisega probleeme, siis väljaspool pealinna said vaktsiinid massvaktsineerimisel ära süstitud ja seda ka riskirühmadele, kellele need mõeldud olid. Vanemaealised vajavad tema sõnul siiski personaalset lähenemist ja massvaktsineerimine sobiks pigem noortele. "Põhiline fookus vanemaealistel on ikka perearstidel," lisas ta.
Riik peab Kallase sõnul inimestega suhtlema selgete, ühtsete sõnumitega. See on aga keeruline, kuna vastuolulised sõnumid ei tule vaid kodumaalt, vaid üle maailma. "Segased sõnumid AstraZeneca vaktsiini osas tulevad ka erinevatest riikidest."
"Sõnumid ongi väga segased," tõdes Kallas. Ta ütles, et kui inimesed on aga esimese doosi kätte saada, siis pole põhjust teist doosi karta, kuna kõrvalnähud ilmevad enamasti esimese süsti puhul. "Kui oli esimesel süstimisel kõrvalnähtudena palavik, siis ei tähenda, et ei tohi teist süsti teha."
Praeguseks on saanud AstraZeneca vaktsiini üle 20 miljoni inimese ja tõsiste kõrvaltoimete risk on selle kõrval Kallase sõnul väga madal olnud. "Riskid seoses COVID-i raske põdemisega on siiski palju suuremad kui riskid, mis on seotud vaktsineerimisega," lisas ta.
