Põhjalikumalt käsitleti hiljutisi Ukraina presidendivalimisi, detsembrikuist tsunamikatastroofi ja selle tagajärgi Aasia riikides ning Rootsit ja Eestit 9. jaanuaril tabanud orkaani kahjustusi. Eriti keskenduti aga uutele asjaoludele, mis on ilmsiks tulnud seoses reisiparvlaeva Estonia hukkumisega 1994. aastal.
Kohtumisele järgnenud ühisel pressikonverentsil ütles peaminister Parts, et kõnealuse küsimusega tegeldakse aktiivselt praegu nii Eestis, Rootsis kui Soomes. Parts lisas, et Eestis hakkab Estonia huku küsimustega tegelema riigikogu ja langetab siis pärast kõikide asjaolude kaalumist ka oma otsuse selles osas.
Teatavasti pooldavad nii Eesti kui Rootsi poliitilised parteid selle küsimuse taas päevakorda võtmist ja uue uuringu alustamist Estonia huku põhjuste selgitamiseks. Jäi mulje, et Rootsi peaminister Göran Persson üritas pressikonverentsil hoida ohjasid tugevalt oma käes, tõrjudes piinlikke küsimusi Estonia huku kohta.
Võib ka üsna kindlalt öelda, et Eestis on rohkem avatust ja sealne uurimus võib kujuneda märksa objektiivsemaks kui näiteks Soomes ja Rootsis, kus valitsevad parteid sageli dikteerivad ja suruvad peale oma seisukohti.
Peaminister Parts kohtus oma visiidi käigus ka Rootsi opositsiooniliidri, Moderaatide esimehe Fredrik Reinfeldt’iga ning tutvus SAAB AB tehases lennukitootmisega.
Veel külastas Juhan Parts Stockholmi Eesti kooli, mis tänavu kevadel tähistab oma 60. aastapäeva.