"Pensionäri elu on kallis, samuti tuli mul veel kaht maamaksu tasuda,” selgitas Nyman (63) saarele kolimise tagamaid.
Oma kodu Haapsalus müüs mees maha, et minna lapsepõlvekoju Pakrile elama. Nyman tunnistas, et kõik mõistlikud inimesed oleksid müünud maha pigem Pakri maa ja jäänud mandrile.
„Terve koormatäie asju vedasime saarele,” rääkisid kalurid. „Viimane asi, mille paati tõstsime, oli televiisor.”
Kalurid olid Pakri robinsoni pärast ka natuke mures, sest mees jäi ihuüksi saarele, esialgseks elukohaks kaasas vaid telk.
Nymani lapsepõlvekodust on saarel järel vaid vundament. „Maja saab tehtud,” ütles Nyman. „Hakkan ehitama.”
Eluaeg elektrikuna töötanud mees kavatseb saarel hakata enda tarbeks elektrit tootma. Vesi olevat kaevus ja ka paat, et 2,8 km kaugusel Paldiskis süüa toomas käia. Toiduvarusid on Nymanil kaheks kuuks.
Mõte saarele tagasi kolida on mehel olnud juba pikemat aega. Siiani on ta saarel käinud hooldustöid tegemas, et lõplikku minekut ette valmistada. Koduloomi Nymanil kaasa võtta polnud. „Esialgu peab endaga toime tulema, siis saab hakata kellegi teise eest hoolitsema,” ütles ta.
Paldiski linnavalitsuse maakorraldaja Ellen Kriisk ütles, et saartel pole enam ammu elatud. Viimane oli majakavaht, kes sealt aastate eest lahkus.