Euroopa Liidu allikate sõnul on Eesti-Vene piirilepe üks mitmest “lahtisest küsimusest” Euroopa Liidu Venemaa tippkohtumise päevakavas. Piirilepet mainitakse EL Ministrite nõukogu Venemaa töögrupi poolt koostatud visandpäevakorras, mis jõudis eile Luxembourgis ka EL välisministrite dokumentidepaketti, kuigi seda otseselt ei arutatud.
Ühe anonüümseks jääda soovinud ELi ametniku sõnul on piirilepe tänu laienemisele nüüd osa laiemast justiits- ning siseasjade problemaatikast ELi ja Venemaa suhetes. Piirilepe on mitme ametniku kinnitusel paigutumas samasse “paketti”, mille raames Venemaa nõuab ühelt poolt ELilt viisavabadust ning EL teiselt poolt vastutulekuid Moskvalt. Viimaste seas on tuntumad ELi soovid, et Venemaa sõlmiks ühendusega kokkuleppe illegaalsete immigrantide tagasivõtmiseks ning kindlustaks ühtlasi oma ida- ja lõunapiire. “Piirileppe allkirjastamine/sõlmimine Eesti ja Lätiga” on praeguses päevakorraplaanis ülalmainitud kahe järel kolmas “EL liidrite” soov samas kontekstis.
Piirileppe tõus sellisele tasemele asetab teema ELi-Venemaa suhete teravikule, kuna viisavabadus on Venemaa jaoks hetkel üks esmaseid prioriteete. Eesti vaatepunktist peaks asjade selline käik võrduma ootamatult sülle kukkunud varandusega. Leppe sõlmimise šansid saavad ELi sekkumisest vaid paraneda, lisaks annaks piiride sidumine viisavabadusega – kasvõi kaudselt – Eestile suhetes Venemaaga märkimisväärse mõjutushoova.
Ometi ei taha Eesti pool ootamatust arengust praegu pikalt rääkida. Eesti esindajate sõnul pole piirileppe teema praegu aktuaalne ning sellega aktiivselt ei tegeleta. Eesti hoiab niiöelda “madalat profiili.” Ühelt poolt osutatakse, et Eesti on teinud kõik endast sõltuva, piir Venemaaga toimib ning piirileppe viibimise taga ei seisa midagi. Teiselt poolt vihjatakse, et valitsusel pole soovi enne ELi pärisliikme staatus saamist olukorda piirileppe temaatikaga komplitseerida.
Nii näib, et piirileppe surumine ELi Venemaa tippkohtumise päevakorda on jäetud praeguste liikmesriikide ja Brüsseli ametnike hooleks. Viimased kinnitavad ka oma huvi leppe suhtes, viidates asjaolule, et tegemist on osaga laiemast ELI välispiiri fikseerimise vajadusest.
Läti välisminister andis samas eile Luxembourgis ehk väikese vihje selle kohta, miks piirileppega tahetakse ettevaatlikult edasi minna.Läti esindaja rõhutas nimelt oma sõnavõtus, et nii illegaalide tagasivõtu- kui piirilepe tuleb hoida viisavabadusest lahus. Vastasel juhul kardetakse ilmselt, et Venemaa võib mõlemat leppega nõustumist käsitleda sammuna kardetud viisavabaduse suunas.