Eesti Kaitseministeerium kavatseb Ukrainale anda sõjalise abi korras USA päritoluga tankitõrjerakette Javelin ning 122-millimeetriseid Saksa haubitsaid. Tegu on nn. tapva sõjalise abiga. Varem on Eesti Ukrainat abistanud pioneeride, erivägede, sõjaväemeedikute ja suurtükiväelaste väljaõppega, vahendab ERR.
"Asjad, mis meil on praegu kaalumisel või töös, on tankitõrje raketisüsteemide Javelin raketid, samamoodi kaalume või plaanime 122 mm haubitsate ja nende laskemoona andmist," ütles kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Peeter Kuimet.
Siiski pole selliste tapvate raskerelvadega abi andmine niisama lihtne. Kuimet selgitas, et enne Javelini rakettide kinkimist tuleb meil luba saada Ameerika Ühendriikidest, kuna sealt on need raketid pärit.
"Haubitsate puhul, kuna me oleme need hankinud Soomest, kes on need omakorda kunagi hankinud Saksamaalt, peame me relvade üleandmiseks küsima nõusolekut Saksamaalt ja Soomelt ja see on protsess, mis meil nende riikidega on alanud," sõnas Kuimet.
Javelini rakette on Eesti Ameerikast nii ostnud kui ka toetusena saanud. Ühe raketi hind kõigub sõltuvalt lepingust ja konkreetsest raketitüübist 75 000 ja 130 000 euro vahel. Eesti plaanib Ukrainale anda mitukümmend niisugust raketti.
Välismeedia andmetel ulatub Javelini raketi säilivustähtaeg pisut üle kümne aasta. Pärast seda peaks raketi relvastusest välja arvama või kulutama raha selle värskendamiseks. Kuimet ütles, et kui me rakette ära ei kingiks, kasutataks neid lähiaastatel väljaõppeks.
"Ma arvan, et Eesti kaitseväelaste väljaõppekvaliteet sellest kokkuvõttes kahjustada ei saa, sest suurem osa Javelinide väljaõppest, sihtimis- ja laskmisprotseduuridest tehakse niikuinii ära kas simulaatoritega või maastiku peal nii-öelda kuivalt," selgitas Kuimet.
122 mm suurtükid ostis Eesti Soomelt 2009. aastal. Toona maksis Eesti 42 haubitsa ning tarviliku laskemoona eest 31 miljonit krooni. Samasuguseid relvi kasutab mitukümmend riiki, sealhulgas Ukraina, kellel on neid eri andmetel ligi 150.
Eestis kasutab 122 mm haubitsaid teise jalaväebrigaadi suurtükiväepataljon, kuid nemad vajavad olemasolevatest relvadest vähem kui pooli. Mõni haubits on antud ka Kaitseliidule, kus proovitakse oma suurtükipatareid kokku panna.
Lisaks relvastuse ja laskemoona saatmisele plaanib Eesti suurendada ka Ukrainale antavat nn pehmet abi. Juba läinud aastal, enne kui olukord Ukraina piiridel ärevamaks muutus, alustas kaitseministeerium ühisprojekti Saksamaaga.
"Saksa kaitsealase abi rahade eest valmistab üks Eesti ettevõte Ukraina kaitseväele mobiilse välihaigla kompleksi," rääkis Kuimet, kelle sõnul on Eesti kaitseväe ja ministeeriumi roll projekti koordineerida. "Ja korraldada ka Ukraina sõjaväemeedikute väljaõpe selle kompleksi kasutamiseks," lisas ta.
Kuimet lisas, et Eesti plaanib jätkata ka Ukraina kaitseväelaste väljaõpetamisega.
Alates 2014 on Eesti kaitseväelased käinud ka Ukrainas kohapeal. Seal on koolitatud nii pioneere, suurtükiväelasi, eriväelasi kui ka sõjaväemeedikuid. Seegi töö läheb Kuimeti sõnul edasi ning sellest võidab ka Eesti kaitsevägi.
"Läbi ukrainlaste kogemuse saame ka meie vahetumat pilti sellest, milline konflikt või lahingupilt Vene Föderatsiooni või tema toetatud üksustega välja näeb," ütles Kuimet.
