Kas lähenevate presidendivalimiste tõttu või mõnel muul põhjusel on tänavu Eesti suvisel poliitilisel maastikul märgata tavapärasest suuremat aktiivsust. Kui Reformierakond võib rahulikult nautida 31%-lise toetusega Eesti populaarseima partei privileegi, siis ülejäänud suuremad erakonnad elavad üsna pingeliselt.
Üllatav, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) tõusis juulis 24%-lise toetusega teiseks Reformierakonna järel. Neile järgnesid Keskerakond 21 ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) 15%-ga. Kui varem olid SDE toetajad peamiselt naised, üle 50-aastased ja kõrgharidusega kodanikud, siis nüüd on nendele lisandunud ka mehed, keskealised ja madalama sissetulekuga elanikud. Postimehe ja Õhtulehe 2. augusti juhtkirjades vaetakse „hõbemedalile“ tulnud erakonna populaarsuse põhjusi. Ilmselt oli hea idee mullu sügisel vahetada välja senine esimees Jüri Pihl (57) noorema põlvkonna poliitiku Sven Mikseri (37) vastu. SDE-s puhuvad nüüd värsked tuuled, on märgata uut indu. SDE esiletõusu üheks teguriks on ilmselt ka asjaolu, et nad lahkusid 2010. a lõpul võimuliidust Keskerakonnaga Tallinnas. „Seega läksid nad märtsivalimistele ballastist vabanenuna ning said sisse hea hoo, mis pole siiani raugenud,“ kirjutab Postimees. Täenäoliselt on sotse asunud toetama ka Rahvaliidus, IRL-is ja Keskerakonnas pettunud valijad. „Sotsid on reservuaar inimestele, kes on IRLis või Keskerakonnas pettunud,“ ütles Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi lektor Tõnis Saarts, kelle hinnangul kasvab sotside toetus konkurentide nõrkuse arvel.
Keskerakonna augusti lõpul toimuval üldkogul võib juhtuda, et Edgar Savisaar tõugatakse lõpuks troonilt. Erakonna skandaalide sasipundar on selle partei maine alla viinud eriti eestlastest valijate silmis. Meenutagem vaid raha lunimist Moskvast. Iseasi muidugi, kas Savisaar raatsib oma tiitlist loobuda noorema põlvkonna esindaja, Tallinna endise linnapea Jüri Ratase (33) kasuks. „Savisaare tagasivalimisel lõpetab see erakond aga oma maise eksistentsi,“ ohkas hiljuti üks riigikogu keskfraktsiooni liige resigneerunult.
IRL peab aga kiiresti toime tulema oma sisekriisi lahendamisega, kui ta tahab Eesti poliitikas autoriteetselt kaasa rääkida. 13. augustil toimuval IRL-i erakorralisel suurkogul arutatakse võimalikke põhikirjamuudatusi. Tuuli Koch kirjutas, et IRLi nn kampsunite grupp nimega C’est la vie on nördinud ja unistab oma partei loomisest. Koch ennustab, et enne järgmisi kohalike omavalitsuste valimisi on erakonnaturule lisa oodata. (PM, 11.07.11).
Eesti pressis on vihjeid ka sellele, et kuna rahulolematuid on nii IRL-is kui Reformierakonnas, kus vanemad poliitikud ei kannata noorte jõulist tegutsemist, pole välistatud, et moodustatakse mingi uus partei, mille nimel pidavat töö juba käima. Veel teinegi uus partei? Küsitav siiski, kas erakonnaturul on ruumi mitmele uuele parteile.
Eesti poliitilisel maastikul pole praegu mingit igavust – vastupidi, põnevust on seal tõesti küllaga.
Eesti poliitika suvel 2011 – ei mingit igavust! (1)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Augustikuu 2011 palavad päevad Eestis
Lühike ülevaade paarist huvipakkuvast probleemist.
Kui jälgida avalikus ajakirjanduses esitatud tekste aastate vältel ja nende sisulist dünaamikat, siis olid mõned Euroopa arenguseigad „teatud riikidele juba ammu selged“, - näiteks „ühinemine Euroopa Liiduga“,- kus oli ettevaatlik ja skeptiline Norra Kuningriik ning „EL ühisrahale – eurole ülemineku suhtes“ olid üliettevaatlikud Ühinenud Kuningriik, Taani Kuningriik, Rootsi Kuningriik; seega „huvitaval kombel just kuningriigid“ märkasid olla EL finantsmajandus-prognoosis targalt otsustajad ning euro suhtes ettevaatlikud riigid!
Toon välja vaid briti eksperdina esinenud parlamendi ülemkoja liikme hoiatuse Soomele enne Soome liitumist eurotsooniga, et „...kas ikka Soome annab endale aru, mida nad on tegemas?“, – „kas olete valmis vajadusel eriti Vahemere maid toetama ja aitama...?“
Ja kui veel kõrvutada siia Nobeli majanduspreemia laureaadi Paul Krugmani asjalikku võrdlusanalüüsi finantskriisis USA osariikide ja Euroopa Liidu liikmesriikide puhul ning pakutud võimalikke lahendusmeetodeid, siis on ju selgelt aru saadav lahendusteede otsingul, -et kui eriliselt keerukas on Euroopa Liidu Vahemere riikide finantsaruandluse korrastamine, EL distsipliinile allutamine ja ka selle õnnestunud saavutamise jätkuv täitmine?
Sobib vaid lisada, et eelnimetatud „neli kuningriiki“ on kõrgtehnoloogiliste omatoodete loomisel ning ekspordil edukad ja kuuluvad globaalmajanduses OECD-määratluse järgi „kõrgtehnoloogilise arengu tuumikriikide“ hulka!
Arvan et just „tuumik-kuningriikidel oli tarkust“ prognoosida ka maailma riikide finants-majandusliku arengu „pettusi, volatiilsust ning turbulentsust“ märgatavalt paremate tulemustega...
Nimetan vaid meedia väljendeid illustreerimaks kriisi Euroopa Liidu riikide puhul: „Iirimaa kukkumine...“, „Kreeka finantsiline krahh...“, „Portugal pole Iirimaa...“, „Hispaania ei ole Kreeka, ei ole Portugal...“, „Berlusconi Itaalia pole ...“, „Prantsusmaa ...?“ , - seega üsna tõsine ja jätkuvalt kulgev „finantskriisitont on sammumas ning kontrollib riikide kulutusi...“ !
Kui Paul Krugmani analüüsis lahkuvad kriisis osariikidest noored ameeriklased teistesse piirkondadesse; - nii ka eesti noored siirduvad Eestist kümnete tuhandete kauppa välismaale.
Võrdlusena oli ajaloos 13.sajandist – 16.sajandi lõpuni toiminud Hansa Liit, milline „Lübecki õiguse alusel“ edukalt ühendas kaubanduslikult just Põhja-Euroopa riikide keskseid linnasid!
Kirjutasin varemalt mõnes „Eesti Elu“ kommentaaris Jonasest, keda lähetati Brüsselisse „õppima… hea palgastipendiumiga mõnedeks aastateks“, et siis I.T. lõpetaks näiteks ka riigiõigusliku magistrikursuse ja võibolla veel ka doktoriõpingud Brüsseli, Pariisi või Londoni ülikoolides, seega saaks „hea hariduse“; - kuid Jonas alias I.T. ei viitsi õppida !
Praegune olukord on veider, sest lühidalt kokkuvõttes saaks esinemiste järgi nimetada: katkendlik ja ka katkenud haridustee on nõrkuseks; majandusteoreetiline tase on nõrk; eetiline esinemine – nõrgapoolne; agressiivsus – kõrge tase; politoloogias on kaheldav tase; poliitilis-majandusliku prognoosi oskus on nõrk; tegevusprogramm on puudu, - lisada oleks veelgi... !
Arvan et 10 – 15-aastane kõrgkoolitus võiks anda „vundamendi“, millele saaks I.T. siis toetuda, aga „see vajalik haritus oleks siis omandatud 2021.- 2026. aastatel “ !
Lugupidamisega,
Mati Pungas, Tallinnas, reedesel 26ndal (26:2=13 !) „suvisoojal“ lõikuskuupäeval 2011.a
Lühike ülevaade paarist huvipakkuvast probleemist.
Kui jälgida avalikus ajakirjanduses esitatud tekste aastate vältel ja nende sisulist dünaamikat, siis olid mõned Euroopa arenguseigad „teatud riikidele juba ammu selged“, - näiteks „ühinemine Euroopa Liiduga“,- kus oli ettevaatlik ja skeptiline Norra Kuningriik ning „EL ühisrahale – eurole ülemineku suhtes“ olid üliettevaatlikud Ühinenud Kuningriik, Taani Kuningriik, Rootsi Kuningriik; seega „huvitaval kombel just kuningriigid“ märkasid olla EL finantsmajandus-prognoosis targalt otsustajad ning euro suhtes ettevaatlikud riigid!
Toon välja vaid briti eksperdina esinenud parlamendi ülemkoja liikme hoiatuse Soomele enne Soome liitumist eurotsooniga, et „...kas ikka Soome annab endale aru, mida nad on tegemas?“, – „kas olete valmis vajadusel eriti Vahemere maid toetama ja aitama...?“
Ja kui veel kõrvutada siia Nobeli majanduspreemia laureaadi Paul Krugmani asjalikku võrdlusanalüüsi finantskriisis USA osariikide ja Euroopa Liidu liikmesriikide puhul ning pakutud võimalikke lahendusmeetodeid, siis on ju selgelt aru saadav lahendusteede otsingul, -et kui eriliselt keerukas on Euroopa Liidu Vahemere riikide finantsaruandluse korrastamine, EL distsipliinile allutamine ja ka selle õnnestunud saavutamise jätkuv täitmine?
Sobib vaid lisada, et eelnimetatud „neli kuningriiki“ on kõrgtehnoloogiliste omatoodete loomisel ning ekspordil edukad ja kuuluvad globaalmajanduses OECD-määratluse järgi „kõrgtehnoloogilise arengu tuumikriikide“ hulka!
Arvan et just „tuumik-kuningriikidel oli tarkust“ prognoosida ka maailma riikide finants-majandusliku arengu „pettusi, volatiilsust ning turbulentsust“ märgatavalt paremate tulemustega...
Nimetan vaid meedia väljendeid illustreerimaks kriisi Euroopa Liidu riikide puhul: „Iirimaa kukkumine...“, „Kreeka finantsiline krahh...“, „Portugal pole Iirimaa...“, „Hispaania ei ole Kreeka, ei ole Portugal...“, „Berlusconi Itaalia pole ...“, „Prantsusmaa ...?“ , - seega üsna tõsine ja jätkuvalt kulgev „finantskriisitont on sammumas ning kontrollib riikide kulutusi...“ !
Kui Paul Krugmani analüüsis lahkuvad kriisis osariikidest noored ameeriklased teistesse piirkondadesse; - nii ka eesti noored siirduvad Eestist kümnete tuhandete kauppa välismaale.
Võrdlusena oli ajaloos 13.sajandist – 16.sajandi lõpuni toiminud Hansa Liit, milline „Lübecki õiguse alusel“ edukalt ühendas kaubanduslikult just Põhja-Euroopa riikide keskseid linnasid!
Kirjutasin varemalt mõnes „Eesti Elu“ kommentaaris Jonasest, keda lähetati Brüsselisse „õppima… hea palgastipendiumiga mõnedeks aastateks“, et siis I.T. lõpetaks näiteks ka riigiõigusliku magistrikursuse ja võibolla veel ka doktoriõpingud Brüsseli, Pariisi või Londoni ülikoolides, seega saaks „hea hariduse“; - kuid Jonas alias I.T. ei viitsi õppida !
Praegune olukord on veider, sest lühidalt kokkuvõttes saaks esinemiste järgi nimetada: katkendlik ja ka katkenud haridustee on nõrkuseks; majandusteoreetiline tase on nõrk; eetiline esinemine – nõrgapoolne; agressiivsus – kõrge tase; politoloogias on kaheldav tase; poliitilis-majandusliku prognoosi oskus on nõrk; tegevusprogramm on puudu, - lisada oleks veelgi... !
Arvan et 10 – 15-aastane kõrgkoolitus võiks anda „vundamendi“, millele saaks I.T. siis toetuda, aga „see vajalik haritus oleks siis omandatud 2021.- 2026. aastatel “ !
Lugupidamisega,
Mati Pungas, Tallinnas, reedesel 26ndal (26:2=13 !) „suvisoojal“ lõikuskuupäeval 2011.a
Arvamus
TRENDING
