Kas lähenevate presidendivalimiste tõttu või mõnel muul põhjusel on tänavu Eesti suvisel poliitilisel maastikul märgata tavapärasest suuremat aktiivsust. Kui Reformierakond võib rahulikult nautida 31%-lise toetusega Eesti populaarseima partei privileegi, siis ülejäänud suuremad erakonnad elavad üsna pingeliselt.

Üllatav, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) tõusis juulis 24%-lise toetusega teiseks Reformierakonna järel. Neile järgnesid Keskerakond 21 ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) 15%-ga. Kui varem olid SDE toetajad peamiselt naised, üle 50-aastased ja kõrgharidusega kodanikud, siis nüüd on nendele lisandunud ka mehed, keskealised ja madalama sissetulekuga elanikud. Postimehe ja Õhtulehe 2. augusti juhtkirjades vaetakse „hõbemedalile“ tulnud erakonna populaarsuse põhjusi. Ilmselt oli hea idee mullu sügisel vahetada välja senine esimees Jüri Pihl (57) noorema põlvkonna poliitiku Sven Mikseri (37) vastu. SDE-s puhuvad nüüd värsked tuuled, on märgata uut indu. SDE esiletõusu üheks teguriks on ilmselt ka asjaolu, et nad lahkusid 2010. a lõpul võimuliidust Keskerakonnaga Tallinnas. „Seega läksid nad märtsivalimistele ballastist vabanenuna ning said sisse hea hoo, mis pole siiani raugenud,“ kirjutab Postimees. Täenäoliselt on sotse asunud toetama ka Rahvaliidus, IRL-is ja Keskerakonnas pettunud valijad. „Sotsid on reservuaar inimestele, kes on IRLis või Keskerakonnas pettunud,“ ütles Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi lektor Tõnis Saarts, kelle hinnangul kasvab sotside toetus konkurentide nõrkuse arvel.

Keskerakonna augusti lõpul toimuval üldkogul võib juhtuda, et Edgar Savisaar tõugatakse lõpuks troonilt. Erakonna skandaalide sasipundar on selle partei maine alla viinud eriti eestlastest valijate silmis. Meenutagem vaid raha lunimist Moskvast. Iseasi muidugi, kas Savisaar raatsib oma tiitlist loobuda noorema põlvkonna esindaja, Tallinna endise linnapea Jüri Ratase (33) kasuks. „Savisaare tagasivalimisel lõpetab see erakond aga oma maise eksistentsi,“ ohkas hiljuti üks riigikogu keskfraktsiooni liige resigneerunult.

IRL peab aga kiiresti toime tulema oma sisekriisi lahendamisega, kui ta tahab Eesti poliitikas autoriteetselt kaasa rääkida. 13. augustil toimuval IRL-i erakorralisel suurkogul arutatakse võimalikke põhikirjamuudatusi. Tuuli Koch kirjutas, et IRLi nn kampsunite grupp nimega C’est la vie on nördinud ja unistab oma partei loomisest. Koch ennustab, et enne järgmisi kohalike omavalitsuste valimisi on erakonnaturule lisa oodata. (PM, 11.07.11).

Eesti pressis on vihjeid ka sellele, et kuna rahulolematuid on nii IRL-is kui Reformierakonnas, kus vanemad poliitikud ei kannata noorte jõulist tegutsemist, pole välistatud, et moodustatakse mingi uus partei, mille nimel pidavat töö juba käima. Veel teinegi uus partei? Küsitav siiski, kas erakonnaturul on ruumi mitmele uuele parteile.

Eesti poliitilisel maastikul pole praegu mingit igavust – vastupidi, põnevust on seal tõesti küllaga.

Märkmed: