Viimastel päevadel on Eesti poliitikas tehtud mitmeid samme mis viitavad opositsiooni ja Keskerakonna kavatsusele kukutada praegune valitsus.
Esimesed märgid selleks tulid esile valitsuses oleva Keskerakonna sooviga saada toetust peretoetuste tõstmise eelnõule. Keskerakond soovib, et pere esimese ja teise lapse toetus tõuseks 100 euroni ning kolmanda ja enama lapse toetus 700 euroni.
Keskerakonna fraktsiooni juht Jaanus Karilaid ütles Eesti Ekspressile, et valitsus on teinud lisaeelarve, mis on julgeolekukeskne ja toetab sõjapõgenikke, mis on kõik väga hea, aga on vaja ka midagi, mis toetab Eesti oma inimesi. “Oleme Reformierakonnaga sellest rääkinud, nad on palunud mõtlemisaega. Aga me tahame teha midagi, mis ei oleks ühe fraktsiooni keskne, vaid millel oleks laiem toetus,” viitas Karilaid sellele, et eelnõule otsitakse toetust ka teistest erakondadest. “Mina oleks rääkinud Reformierakonna inimestega, kes on avaldanud sellele ideele sümpaatiat. Nüüd on küsimus, kuidas jõuda tulemuseni.”
Reformierakonnal oleks sellist uut rahakulutust keeruline alla neelata, sest just äsja on kokku lepitud väga mahukas lisaeelarve, kus juba on sees Keskerakonna soovitud ühekordne toetus lastele ja eakatele.
Huvital kombel on need peretoetuste tõusu summad täpselt sama suured kui Isamaa erakonna platvormis. Isegi Karilaiu saadetud eelnõu põhi võetud Isamaalt. Selle on märtsi keskel koostanud Isamaa erakonna nõunik Kalle Liebert.
Karilaid ütles, et ka Keskerakonna platvormis on peretoetuste tõusud sees, arvud olid varem väiksemad, aga neid on nüüd suure hinnatõusu kontekstis suurendatud.
Reformierakond ei ole suure tõenäosusega selliseid viimasel hetkel esitatud nõudmisi toetama. Muidugi on Keskerakonnal ja Isamaal vaja ka abi mujalt, eelkõige EKRElt.
Isamaa ja EKRE ongi asunud esitama Riigikogus lisaeelarvele sadu muudatusettepanekuid, mis ei võimalda lisaeelarvet enne suve vastu võtta.
Sellele vastuseks võib valitsus siduda lisaeelarve valitsuse usaldushääletusega. Muudatused lükatakse kõrvale ja lisaeelarve pannakse hääletusele. Kui aga siis Keskerakond teatab, et neile on vajalik Reformierakonna "jah" peretoetuste järsule suurendamisele, siis nad usaldushääletusel oma poolthääli koalitsioonile ei anna ja valitsus ongi sellega lagunenud.
Keskerakonna juhi Jüri Ratase sõnul ei ole peretoetuste eelnõu eesmärk lõpetada praegust koalitsiooni, aga sellega tuleb edasi minna ja see tuleb seadusena vastu võtta. "Peretoetuste asja me oleme rääkinud mitmeid nädalaid. Mina olen seda peaministriga rääkinud eelmisel nädalal, sellel nädalal räägiti sellest koalitsiooninõukogus. See ei tulnud üleöö," ütles Ratas "Kuku" raadiole. Ratas rääkis, et tema ei taha sellist Eestit, kus ühiskonna teemasid dikteerib üks erakond. Ta märkis, et ka Ukrainas toimuva sõja taustal peab Eestis jätkuma ka siseriiklik debatt ning tegelemine teemadega nagu inflatsioon.
"Kas Eesti elu peab käima nii nagu ütleb Reformierakond? Ei ole ju nii, et teised erakonnad ei tohi oma mõtteid öelda. Ei ole nii, et parlament ei või oma tahet välja öelda, ta lausa peab oma tahet välja ütlema," rääkis Ratas. Ratase sõnul on võimalik, et selle seaduse vastuvõtmisega seoses võib koalitsioon kukkuda. "Aga see ei ole selle eelnõu sisse andmise motiiv. Need asjad ei ole seotud. Meie soov ei ole seda koalitsiooni lõpetada laste- ja peretoetuste eelnõuga," ütles Ratas.
Eesti ajakirjanduse andmetel.
