Eesti: Poliitikud mõistsid Jaak Alliku avalduse hukka: see reedab meie rahva ajaloo
Riigikogulane Jaak Allik (SDE) rääkis ETV eetris, et kunagi pole olnud Vene riigi kallaletungi konkreetselt Eestile või Eesti riigile ning see väide ei ole leidnud mõistmist ei tema kodupartei ega ka teiste erakondade seas.
"Kunagi pole olnud Vene riigi kallaletungi Eestile või Eesti riigile. Alati on olnud suured ümberjaotamised Euroopas. Ükskõik, kas siis Liivi sõda või Põhjasõda või Esimene või Teine maailmasõda - need on olnud suured üle-euroopalised sõjad. Seal on toimunud ümberjaotamine, kus Eesti on jäänud rataste vahele. Konkreetselt huvi Venemaal vallutada see pisike Eesti, millegipärast ainult ja tema, pole olnud ja see kõik on lihtsalt rahva hirmutamine ja rumalus," rääkis Allik ERRile.
SDE esimees Sven Mikser saatis täna pressiteate, kus teatas, et Jaak Alliku pikemast intervjuust pärinev tsitaat, mille kohaselt ei ole Venemaa kunagi Eesti riiki rünnanud, ei väljenda mitte mingil moel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna seisukohta.
"Kuna Nõukogude Liidu okupatsioon ja nõukogude režiimi kuriteod on eesti rahva jaoks tõeliselt valus ja emotsionaalne teema, peaks iga poliitik, eriti sedavõrd kogenud poliitik nagu Jaak Allik, olema selleteemalistes väljaütlemistes erakordselt täpne ja tunnetama ka iga laiemas kontekstis pillatud tsitaadi mõju ja võimalikke tõlgendusi," manitses Mikser.
IRLi esimees Urmas Reinsalu kommenteeris, et Jaak Alliku avaldus on Karl Vaino stiilis jutt. "Selline Eesti rahva mineviku mahasalgamine poliitilise edu nimel valimistel on jõle. Taoline avaldus reedab meie rahva ajaloo ning pigistab kinni silmad tänaste Eesti julgeolekuhuvide ees," leidis Reinsalu.
Ka keskerakondlaste seas ei leidnud Alliku seisukoht mõistmist. Keskerakonna pressiesindaja Taavi Pukk arvas, et seesugused sõnavõtud sotside juhtpoliitikute poolt on tingitud nende hiljutisest liitumisest Vene Erakonnaga, mille juhid on varemgi antud teemal väga äärmuslikult esinenud.
Reformierakondlasest riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Arto Aas mõistis Alliku sõnavõtu karmilt hukka. „Sotsiaaldemokraatide halli kardinali Jaak Alliku seisukohad, nagu meie idanaaber poleks kunagi Eestile ohtu kujutanud, on ehmatavad ja solvavad,“ ütles ta.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
ajalugu11 Apr 2013 13:19
Sama hästi võib sel aastal tähistada - Nõukogude (Kahali) Eesti 96
Võib samuti lisada, et järjepidevus pole hetkekski peatunud jne, seega variant NWO aegade jaoks…
1917. aasta 5. novembril, kaks päeva enne Suure Oktoobrirevolutsiooni algust, moodustati Nõukogude Eesti eesotsas Jaan Anveltiga, mis ei omanud rahva enamuse toetust, ja eksisteeris 1918. aasta 4. märtsini, mil Saksa väed ajasid eesti kommunistid Eestist minema ja asuti Bresti rahust lähtuvalt looma Balti Hertsogiriiki.
Sel ajal, kui “eesti punakaart”, mis oli kontrollinud 2/3 eestlaste aladest, pidas sakslastega lahinguid, kuulutas nö põõsas istunud “eesti valgekaart” 1918. aasta 24. veebruaril välja Eesti Wabariigi, mida ka sakslased ei tunnustanud.
Manifest EW väljakuulutamise kohta loeti Tallinnas ette ajal, kui sakslased olid juba Pääskülas. Sakslastele saadeti vastu delegatsioon, kes palus Tallinnasse marssida mitte enne hommikut, põhjendusega, et ei jõuta korralikult ette valmistuda okupantide vastuvõtuks. Wabariigi kuulutasid välja isikud, kes ei omanud rahva enamuse toetust.
1918. aasta 28. novembril loodi Eesti Töörahva Kommuun eesotsas Jaan Anveltiga, mil ei olnud samuti enamuse rahva toetust, ja mida Lenin tunnustas 8. detsembril.
23. detsembril ratifitseeris Vene SFNV Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Eesti Nõukogude Vabariigi iseseisvuse tunnustamise otsuse.
Nõukogude Venemaa valitsus aktsepteeris ametlikult Töörahva Kommuuni iseseisva riigina siis, kui see kontrollis 2/3 Eesti territooriumist.
See riik likvideeriti Vene Loodearmee, Eesti, Soome, Taani, baltisaksa ja kohalike vene “valgete” poolt 1919. aasta 18. jaanuariks aga taastati uuesti 1940. aasta 21. juulil.
Eesti Wabariik oli Rahvasteliidu liige 1921. aasta 22. septembrist kuni 1940. aasta 21. juulini.
Eesti NSV oli aga Rahvasteliidu liige 1940. aastal 21. juulist kuni 6. augustini, mil Johannes Varese valitsus esitas Rahvasteliidule avalduse väljaastumiseks.
Kui EW pagulaspoliitikud (Pätsi liin aga ka Tõnissoni liin) üritasid II maailmasõja ajal maksta Rahvasteliidu liikmemaksu, siis Rahvasteliit seda vastu ei võtnud. Kui püüti pääseda 1946. aastal toimunud Rahvasteliidu likvideerimiskonverentsile, siis eestlasi sinna sisse ei lastud. Ka ÜRO loomise aegu eestlasi jutule ei võetud, samas on Rahvasteliitu mittekuulunud Valgevene NSV ning Ukraina NSV ja Rahvasteliidust 1939. aastal välja visatud Nõukogude Liit ÜRO asutajaliikmed.
Loe kõiki kommentaare (1)
