"Juurdlus tuvastas, et olemasolevate objekti kaitset reguleerivate õigusaktide otsest rikkumist ei olnud. Presidendile otsest ohtu ei tekkinud ja presidendiga pidevalt kaasas liikuv ihukaitse toimib hästi. Ühegi konkreetse ametniku süüd ei tuvastatud," vahendas politseiameti pressiesindaja politseiameti peadirektori Raivo Aegi sõnu.
Samas tuvastas juurdlus, et olemasolevad regulatsioonid olid puudulikud ja vajavad kindlasti parandamist.
Presidendi lossi valvatakse valitsuse 1999. aasta määruse "Julgestustegevuse ning kaitse korraldamise alused" alusel ning hetkel kehtiv kaitsekontseptsioon keskendub väljastpoolt lossi tulevale ohule.
"Julgestuspolitseil, kaitsepolitseil ja Presidendi Kantseleil tuleb ühiselt välja töötada Vabariigi Presidendi lossi ühtne kaitsekontseptsioon, panna paika arengusuunad, üksikasjalik objekti kaitse ja selle viiside kord," teatas Raivo Aeg esmaspäeval ajakirjanikele. "Samuti tuleb praeguse isikutel põhineva koostöö asemel töötada välja ametkondadevahelised infoliikumise regulatsioonid kaitsealuse, presidendi kantselei ja julgestuspolitsei vahel. Juba täna on teatavaid põhimõttelisi presidendi lossi turvaküsimusi üle vaadatud ja parandatud."
Uurimine kinnitas, et üle tuleb vaadata kõikide riiklikult valvatavate objektide ja kaitstavate isikute turvakavad. Politsei on juba koostöös siseministeeriumiga asunud vastavaid turvakontseptsioone ette valmistama.
"Politsei on tänaseks jõudnud ühiskonnas sellisele positsioonile, kus ei oodata lihtsalt regulatsioonide korrektset täitmist, vaid pigem tegutsemist ja paindlikke otsuseid, et politseile pandud ülesanded oleks täidetud parimal võimalikul viisil," leiab politseiamet. "Ihukaitse korraldamisel on politsei jäänud pidama vananenud arusaamadesse. Aset leidnud sündmuste valgusel tuleb julgestustegevus uuesti defineerida."
Politseiameti hinnangul ei saa politsei ülesanne olla enam pelgalt otsese ründe ärahoidmine kaitsealuse suhtes või reageerimine juhul, kui lossi püüab vägivaldselt tungida jõuk halbade kavatsustega inimesi. "Ühiskond ootab, et Vabariigi President kui isik ja institutsioon oleks igasuguste võimalike ohtude eest pidevalt kaitstud."
"Politsei ei tohi enam jääda pealtvaatajaks, kui on võimalik sekkuda, sest muidu sekkub juba järgmine pealtnägija," leidis politseijuht.
Julgestuspolitsei juht Ain Lepikult astud möödunud teisipäeval ametist tagasi, kuna tema hinnangul ei vastanud julgestuspolitsei tegevus presidendilossi valvamisel ootustele.
"Tunnen oma vastutust sündmusteahelas, mis on kahetsusväärselt kahjustanud Vabariigi Presidendi ja Eesti Politsei mainet," teatas Ain Lepikult toona. "Olukorras, kus Julgestuspolitsei ei vastanud talle seatud ootustele, pean politseiohvitserina oma kohuseks Julgestuspolitsei julgestusosakonna juhi kohalt taanduda."
Aivar Pau, Helin Taal