Lääne politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Vello Vihterpal ütled Delfile, et riigilipu kasutamise eeskirja järgi on leinalipp tavaline riigilipp, mis on varustatud leinalindiga.

Lihulas lehviv lipp aga on mustas raamis. Sellise muudetud lipu heiskamiseks oleks pidanud luba küsima riigisekretärilt.

Kui lipu heisanud kohalik mees Samuel Sikoral musta ranti lindiga ei asenda, võib teda karistada kuni kuue tuhande krooniga.

“Selge, et ega lipu mahavõtmise algatamine polnud politsei enda idee,” kommenteeris Lihula vallavanem Tiit Madisson. “Meil käivad ju nüüd kõik asjad Tallinna Kentmanni tänava kaudu.” Tallinnas Kentmanni tänaval asub USA saatkond.

Vallavanem meenutas, et kui lipuheiskajad temalt luba küsima tulid, siis hoiatas ta neid, et leinalippu võib ees oodata seesama saatus, mis ausammastki.

Kõnealune lipp leinab samal kohal asunud sakslaste poole võidelnud eesti meeste auks püstitatud ausammast, mis natslikkuses süüdistatuna 2. septembril koerte ja kumminuiade toel pimeduse varjus maha võeti.

Ausammas sai püsti olla vaid paar päeva. Tookord toodi samba eemaldamise ametlikuks põhjuseks tõik, et ausamba taga seisnud vallavanem Tiit Madisson tegi seda ilma riigilt luba küsimata. See olnud aga kohustuslik, kuna sammas läks riigi maale.

Juhan Partsi valitsus rõhutas korduvalt sedagi, kui palju kahju võib selline sammas Eestile välisilma silmis põhjustada, kuigi välisajakirjanduse huvi samba vastu oli leige.

Samba sümboolika natslikkuski on avalikkuse jaoks segaseks jäänud. Asja analüüsinud Tartu semiootikaprofessor Peeter Torop kinnitas alguses ajakirjandusele, et midagi natslikku sambas ei ole, ent pärast taganes sellest avaldusest. Ka tunnistas Torop tookord, et talle avaldati survet, ent jättis lisamata, kes avaldas.

Märkmed: