Jälgides juba käivitunud USA 2012. a presidendivalimiste kampaaniat ja selle ümber punutavaid intriige, võib 29. augustil toimunud toimunud Eesti presidendivalimisi ning sellele eelnenud kampaaniat pidada mitte ainult soliidseks, vaid ka meie riigi poliitilist küpsust ilmestavaks sündmuseks.

Järgmiseks viieks aastaks valiti Eesti riigipeaks taas Toomas Hendrik Ilves. See ei olnud eriline üllatus, sest juba varem oli Ilvest lubanud toetada 75 Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikut. Muidugi olnuks ülimalt naiivne loota, et ka Keskerakond astub Ilvese selja taha. Ilvese tegelikuks häältesaagiks kujunes 73 Keskerakonna kandidaadi Indrek Tarandi 25 toetushääle vastu. Selline oli demokraatlikult valitud Eesti parlamendi enamuse otsus, mis polnud tegelikult kellelegi üllatuseks. „Ei mingit ootamatut intriigi!“ hüüatab ajakirjanik Sulev Valner internetiportaalis Delfi valimisi kommenteerides ja lisab: „Kas seda, et Ilvese tagasivalimine presidendiks lõpuks nii ettearvatavalt igava tulemusega juba esimeses voorus kiiresti läbi sai, peab kuidagi probleemiks pidama? Pigem vastupidi. Vahel on igavus ehk sündmuste ettearvatavus positiivne.“

Esmakordselt taasiseseisva Eesti ajaloos valiti siis president riigikogus ehk nii, nagu põhiseaduse loojad seda kavandasid. I voorus saavutas Ilves enam kui 2/3-lise toetuse. Riigikogu Reformierakonna saadikurühma esimehe Jaanus Tamkivi sõnul tegi Eesti parlament presidenti valides ajalugu, leides selleks põhiseaduses nõutava laiapõhjalise konsensuse. See näitab Eesti poliitilise maastiku stabiliseerumist ning maailmavaateliselt erinevate poliitiliste jõudude soovi ja valmisolekut ühise keele leidmiseks.

Kindlasti mõjus äsjastele valimistele positiivselt teise presidendikandidaadi Indrek Tarandi esiletõus, mis võimaldas pidada valimisdebatte. Indrek Tarandi „kampaaniameistri“ Aivar Riisalu hinnangul oli Tarandi kandideerimine presidendiks suur võit, mis võib äratada lootust presidendi otsevalimisteks. Need, kel oli võimalus jälgida presidendikandidaatide debatte, veendusid, et tegelikult ei pakkunud Tarand Ilvesele tõsist ohtu ning jäi suhteliselt nõrgaks ja küündimatuks vastaseks. Samas leiab suhtekorraldaja Janek Mäggi, et kuigi Toomas Hendrik Ilvese sõnavõtud mõjusid kuninglikult, oli Indrek Tarandis sellist kirge ja sära, mida enamikust Eesti poliitikutest ei leia.

Praeguses probleemiderikkas ja muredega heitlevas maailmas mõjub Ilvese taolise usaldusväärse ja kogenud presidendi tagasivalimine Eesti mainele kahtlemata positiivselt. Tamkivi hinnangul sai Eesti hea presidendi, kes seisab nii kodus kui väljaspool Eestit demokraatia, kodanikuühiskonna ja üksikisiku vabaduste eest. Ilvesele on nüüd antud teine võimalus teenida Eestit presidendina, mida ta ka oma valimistejärgses kõnes lubas teha.

Märkmed: