Liis Velsker

23. märts 2017
President Kersti Kaljulaid. | FOTO: Sander Ilvest
http://www.postimees.ee/405638...
President Kersti Kaljulaid kutsus oma sotsiaalmeedia kontol korrale riigikogu liiget, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esimeest Martin Helmet, öeldes, et tema kohtuvõimu ründav sõnavõtt parlamendi kõnepuldis on täiesti lubamatu.

«Ma ei taha rääkida poliitilisest kultuurist parlamendis ega elementaarsest viisakusest. Esimene on eeskätt saadikute sisemise kompassi ja teine lastetoa küsimus. Aga kui ohus on põhiseaduslik kord ja võimude tasakaal, siis ma ei saa vait olla, isegi kui see on teadlik provokatsioon,» kirjutas president.

Esimene taoline korralekutsumine

Riigipea sõnas, et parlamendiliikmed teavad, või vähemalt peavad teadma, kõige paremini, mida tähendab võimude lahusus. «Sõltumatu kohtuvõimu ründamine parlamendi kõnepuldist on täiesti lubamatu,» leidis Kaljulaid. President ei ole varem riigikogu liikmeid korrale kutsunud.

Martin Helme läks esmaspäeval riigikogu kõnepulti ja sõnas: «Mina küll tahan, et siit puldist kõlaks ähvardus. Mina tahan, et kohtunike Virgo Saarmets, Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe pead veereksid. Mina ei taha, et meil oleks kohtunikud, kes mitte ei sisusta õigust, vaid loovad õigust – kes sellega, et nad ründavad põhiseaduses ettenähtud võimude lahususe printsiipi, õõnestavad Eesti riigi korda, kes ründavad avaliku arvamusega selgelt vastuolus olevaid väärtushinnanguid. Mina ei taha selliseid kohtunikke. Mina ei taha kohtunikke, kes rikuvad seadust ja siis võtavad laest mingisugused mittejõustunud seadused oma rikkumise õigustamiseks.»

Lõpetuseks sõnas ta: «Meie erakonna programmis on selgelt kirjas, et kohtunikud ei tohiks olla ametis eluaegsed, vaid kohtunikud peaksid olema valitavad. Vähemalt peaksid olema ringkonna- ja riigikohtu kohtunikud valitavad, sest ei saa olla niimoodi, et mingid tädid tulevad kokku ja võtavad lihtsalt kätte ja teevad ümber Eesti seaduseid. Ja siis otsustavad, et keegi ei saagi neid puudutada, nii ongi. See lihtsalt ei lähe. See on demokraatia ründamine ja see lõpeb väga halvasti.»

Kohtunikud on sõnavõtust häiritud

Kohtunikud, kelle kohta Helme sõnad käisid, tegid jaanuaris otsuse, mille järel kandis Harju maavalitsus Eesti rahvastikuregistrisse esimese samasoolise abielupaari.

Riigikohtu esimees Priit Pikamäe ütles ERRile, et Helme sõnavõtu näol on selgelt tegu ründega võimude lahususe printsiibile.

«Mina isiklikult kui ka kohtunikkond tervikuna, me oleme väga sügavalt häiritud sellest sõnavõtust, kus riigikogu liige ründab Tallinna ringkonnakohtu kohtunikke seoses nende tegevusega õiguse mõistmisel. See minu hinnangul ei ole mitte ainult sekkumine õiguse mõistmisse, vaid see on ka personaalne rünne konkreetsete kohtunike vastu seoses nende kutsetööga,» lausus Pikamäe.

Ka endine riigikohtu esimees Märt Rask sõnas, et ehkki seaduse silmis on parlamendiliige oma väljaütlemistes vaba, ei peaks riigikogu liikme roll olema kohtuotsuste kritiseerimine.

Mart Helme: ootame presidendilt, et ta teadlikult seadust rikkunud kohtunikud vastutusele võtaks

EKRE esimees Mart Helme ütles, et kui kohtunikud tungivad parlamendi töömaale, on parlamendi liikmetel kohustus nad korrale kutsuda.

«Süüdistades Martin Helmet ründes võimude lahususe põhimõtte vastu, jätavad nii president kui riigikohtu esimees kahe silma vahele asjaolu, et Martin Helme sõnavõtt ja sellele eelnenud Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete arupärimine justiitsminister Urmas Reinsalule oli just nimelt kantud murest võimude lahususe põhimõtte rikkumise üle,» leiab fraktsioon.

«Kohtunikud, kes arvavad, et Rootsi seadused on Eesti seadustest üle, kes arvavad, et nemad võivad seadusandja ehk riigikogu asemel ise seadusi tegema hakata, kes arvavad, et mitte kehtima hakanud kooseluseaduse rakendamine kohtus on igati korrektne, peavad teadma, et vähemalt mingi osa ühiskonnast nende veendumust ei jaga,» ütles Mart Helme kommentaariks presidendi ja riigikohtu esimehe reaktsioonidele.

«Tegelikult on skandaalne, et president ja riigikohtu esimees taolist seaduseväänamist ja avalikkuse õiglustundel tallamist, aga tegelikult ka Tallinna ringkonnakohtu kohtunike poolt õigusriigi ja võimude lahususe põhimõtte kahtluse alla seadmist rahvasaadiku kritiseerimisega õigustama ruttavad,» jätkas Mart Helme. «Kui kohtunikud tungivad parlamendi töömaale, on parlamendi liikmetel mitte üksnes õigus, vaid koguni kohustus nad korrale kutsuda. Õigupoolest ootame ka presidendilt, et ta teadlikult seadust rikkunud kohtunikud vastutusele võtaks, mitte ei demoniseeriks probleemi tõstatanud rahvasaadikut.»

Mart Helme sõnul ei lepi fraktsioon katsetega rahvalt mandaadi saanud rahvasaadikuid häbimärgistamisega suukorvistada. «Me oleme endiselt veendunud, et antud kaasuse näol on tegemist pigem poliitilise tellimuse täitmise kui objektiivse ja Eesti seadustele tugineva kohtumõistmisega. Presidendi ja riigikohtu esimehe valuline reaktsioon üksnes kinnitab meie sellekohast veendumusi.»

Jaak Madison astus Martin Helme kaitseks välja

EKRE fraktsiooni liige Jaak Madison asus parteikaaslast sotsiaalmeedias kaitsma. Madison kirjutas, et president kutsus parlamendisaadikut Martin Helmet korrale, kuna tema hinnangul olevat Helme sõnavõtt riigikogu kõnepuldist ohuks põhiseaduslikule korrale ja võimude tasakaalule. Sama väitis riigikohtu esimees Priit Pikamäe.

«Mina aga väidan, et võimude tasakaalu just praegu ei olegi, kuna see tasakaal on väga tugevas kreenis kohtute poole, kes otsustavad isepäiselt hakata seadusi kehtestama ning ümber defineerima «kultuuriruumi», mille ajendil mõisteti Rootsis sõlmitud samasooliste abielu ka Eestis kehtivaks,» leidis saadik ja lisas, et kultuuriruumi mõtestamise tõi ka justiitsminister Urmas Reinsalu välja EKRE arupärimisele vastates.

«Kui sõltumatu parlamendiliige osutab ühele probleemile, kusjuures väga tõsisele ja meie kohtusüsteemi sõltumatust kahtluse alla seadvale, siis võimude lahususe printsiibist tulenevalt ei ole presidendil ega riigikohtu esimehel mõistlik hakata mõjutama rahvalt mandaadi saanud isikute väljendusvabadust,» märkis poliitik.

Madison nõustus siiski, et kasutatavad terminid peaksid jääma viisakuse piiridesse, kuid arvas, et hetkel on sisuline probleem just kohtusüsteemis, mis on oma otsustega tekitanud tõsise kahtluse ja ka ohu Eesti põhiseaduslikule korrale. EKRE poliitik tuletas meelde mullu surnud ja varem USA ülemkohtusse kuulunud Antonio Scaliat: «Kohtunik ei tohiks tegeleda õigusloomega, vaid üksnes kohaldab õigust.»

Märkmed: